Maris Saagpakk

30 postitust

Mitmekeelsuse tõlkimine ilukirjanduslikes tekstides – Methise erinumbrit ettevalmistav rahvusvaheline seminar

6. ja 7. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis seminar „Mitmekeelsuse tõlkimine ilukirjanduslikes tekstides“. Seminaril osalesid mitmekeelsuse uurijad erinevatest keeleareaalidest, esindatud olid Itaalia, Saksamaa, USA, Kanada, Läti, Leedu, Rootsi ja Soome. Kaasatud olid ka tõlkeuurijad Tartu ülikoolist.  Uuritud kirjanduse näited ulatusid geograafiliselt Kariibi saartelt Eestini ja ajaliselt kaasajast varase uusajani. Esindatud olid […]

Anne Lange intervjuu konverentsi „Tõlkimine ajaloos“ plenaaresinejaga. Hillary Footitt mineviku olevikustamisest

Lange intervjueeritav Hillary Footitt on Londoni ülikooli professor, kes keskendub oma akadeemilises tegevuses piirkondadele, kus valitseb poliitiline ja sotsiaalne ebavõrdsus. Footitt rõhutab, et lähenemine tõlkeloo uurimisele peaks olema etnograafiline, nii et minevik ja olevik oleksid jälgitavas dialoogis. Tõlkimine sisaldab tema hinnangul võõruse mõistmist ja representeerimist, mis on vahendamisprotsessi paratamatuks osaks. […]

Ilmus Mari Laane tõlge Valeria Luiselli „Minu hammaste loost“

Kirjastuse Tänapäev menukas Punase raamatu sarjas ilmus Mari Laane tõlge Mehhiko kirjaniku Valeria Luiselli romaanist „La historia de mis dientes“. New Yorgis resideeruv Luiselli kirjutab nii inglise kui hispaania keeles ning kuulub hinnatumate kaasaegsete Ladina-Ameerika autorite hulka. 2013. aastal hispaania keeles ilmunud teose vahendaja eesti keelde on hispaaniakeelsete kirjanduste kirjanduste […]

Mari Laan pidas konverentsil „Circunnavegaciones transtextuales y culturales“ ettekande hispaania kirjanduse tõlgetest Eesti keeles

Mari Laan esines Portugalis 15.-17. juunil 2022 toimunud konverentsil Portugalis Minho ülikoolis ettekandega „Kirjanduslik teekond ümberistumisega: Tõlked hispaania keelest eesti keelde ja vahendavad kultuurid“. Kandes reisimise metafoori üle tõlgete liikumisele, näitab Laan, kuidas kirjanduse teekond Euroopa ühest otsast teise – Hispaaniast Eestisse – on käinud suures osas läbi rahvusvaheliste keskuste […]

Bloomsday tähistamine Tallinna ülikoolis

16. juunil tähistasid iiri kirjaniku James Joyce’i loomingu austajad Dublinis ja üle kogu maailma Bloomi päeva, sest just sel kuupäeval toimub Joyce’i suur­romaani „Ulysses“ (1922) tegevus. Vaid ühte päeva mahuvad Iirimaa ajaloo ja iiri rahvusliku identiteedi põhiküsimused ning tegelaste mõtisklused, mis vahendatud allusioonide, mütoloogia, Joyce’i sõnaleidude ning modernismile iseloomuliku teadvusvoolu […]

Kristjan Haljak surma käsitlemisest ja tõlkimisest kirjanduses

Veebruarikuu „Sirbis“ teeb Kristjan Haljak ülevaate Loomingu Raamatukogus 2021. aastal välja antud kirjandusest, keskenduses surma käsitlemisele. Haljak loob surma kujutamise tüpoloogia, tuues välja viis kas vormilt või teemalt eristuvat rühma. LR ühe aastakäigu teoste võrdlemine annab ootamatu vaatenurga ja kõrvutab tekste erinevatest ajastutest ja keeltest. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/surm-loomingus/

Rahvusvaheline tõlkeloo konverents Tallinna ülikoolis: Tõlkimine ajaloos multidistsiplinaarses vaates 25.– 28. mail

Rahvusvaheline konverents Tõlkimine ajaloos toob Tallinnasse 150 spetsialisti arutama tõlgete rolli üle ajaloos. Konverents on esimene ettevõtmine hiljuti loodud võrgustiku Ajalugu ja tõlkimine raames ja pakub võrdlevat ja rahvusülest vaatenurka ajaloole, vaadeldes seda läbi tõlkeloo prisma. Osalejaid on 25 riigist Euroopast ja Põhja-Ameerikast, mis võimaldab näidata kaasaegse tõlketeaduse erinevaid tahke, […]

Eesti kirjandusest suurrahvaste tõlketurul – Daniele Monticelli artikkel „Sirbis“

8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on […]

Hispaaniakeelsete maade kirjandusseminar 22. aprillil zoomis

Hispaania kultuuri lektor Merilin Kotta eestvedamisel toimub 22. aprillil juba teist aastat veebiseminar, mille keskmes on hispaania- ja baskikeelne kirjandus. Hispaania keeles vaadeldakse mehhiko kirjandust ja lugusid, mida jutustatakse läbi meemide; eesti keeles arutatakse tõlkeküsimuste üle. Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud kõik huvilised, keele ja kirjanduse õppijad, õpetajad, uurijad […]

Ukrainale mõeldes – ukraina luule tõlked Anna Verschikult värskes Loomingus

Märtsikuises Loomingus ilmus ukraina autorite luulet, millele sekundeerisid Eesti autorid. Anna Verschiku tõlkes ilmus Lvivist pärit Halõna Kruki (Галина Крук), ukraina kirjandusteadlase ja mitme kirjandusliku auhinna laureaadi etteheide Euroopale ja Euroopa humanitaaridele, kes tihtilugu ei mõista Ukraina ajalugu ja praeguseid sündmusi. Trükis ilmus ka juba varem Verschiku tõlkes facebookis avaldatud Alex Averbuchi […]

Alari Allik sai Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkepreemia

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna võitja ilukirjandusliku tõlke kategoorias on Alari Allik. Kõrge tunnustuse pälvis Alliku tõlge klassikalisest jaapani keelest: Sei Shōnagon, «Padjamärkmed» (Tallinna Ülikooli Kirjastus). Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimehe Hasso Krulli sõnul võeti valikut tehes arvesse tõlke elavust, stiili nõtkust ja huumoritaju, samuti teose tõlkimiseks tehtud aastatepikkust eeltööd.  Loe uudist […]

Ilmunud on koguteos „Translation under Communism“

Koguteos „Translation Under Communism“ on esimene katse koondada uurimusi tõlkimise ajaloost Nõukogude Liidus ja teistes Ida-Euroopa kommunistlikes režiimides. Selle on koostanud ja toimetanud Christopher Rundle, Anne Lange ja Daniele Monticelli; raamat ilmus kirjastuses Palgrave Macmillan. Raamatus käsitletakse tõlkepraktikaid Venemaal, Ukrainas, Jugoslaavias, Ungaris, Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias ja Poolas Nõukogude võimu diktaadi […]

Virtuaalnäitus Ilmar Laabani tõlgetest

Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse näitus Ilmar Laabani tõlgetest annab ülevaate selle Eesti kultuuriloo jaoks olulise luuletaja ja tõlkija tegevusest. Virtuaalnäitus annab hea võimaluse tutvuda Laabani laiahaardelise valikuga tõlgitavatest autoritest ja keeltest, millesse ta luulet tõlkida suutis. Tänu lisatud käsikirjalistele ja masinkirjalistele materjalidele annab näitus Laabani loomingu ülevaatele nauditavalt isikliku ja […]

Väikekeelte võimalused kirjanduses, kultuuris ja ühiskonnas

Keele ja Kirjanduse ning Eesti Keele Instituudi konverentsil teeb Daniele Monticelli ettekande „Väikekirjanduse võimalused ja lõksud suurte keelte tõlketuruleesti-itaalia suuna näitel“. Ettekanne keskendub eestikeelse kirjanduse tõlgetele itaalia keelde, seostades tõlkeprotsesse antud keelesuunal laiemate keele- ja kultuuripoliitiliste arengutega mõlemas keeleruumis. Konverentsi lõpetavas paneeldiskussioonis väikekeeltest osaleb ka Anna Verschik. https://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/477.html

Konverentsi „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ registreerumine avatud

Meil on rõõm teatada, et projekti „Tõlkimine ajaloos“ raames toimuva konverentsi „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ registreerumine on nüüd avatud. Konverents toimub 25.-28. mail Tallinna ülikoolis koostöös rahvusvahelise Ajaloo ja Tõlke Võrgustiga (History and Translation Network). Konverentsile on vastu võetud üle 200 ettekannet paljude erinevate distsipliinide uurijatelt üle maailma. Registreeruda […]

Alari Allik avas „Postimehes” Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlkimise tagamaid

Alari Allik tutvustas Janar Alale Postimehe intervjuus Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlget ning Jaapani kirjanduse ja kultuuri eripärasid. Juttu tuli Heiani ajastu (794–1192) õukondlikust rivaalitsemisest ja salongides tegutsenud õuedaamide mõjust Jaapani kirjanduse arengule. Lisaks sellele kõneldi identiteedi ja kehalisuse seostest kirjandusliku eneseväljendusega ning puudatati erinevaid Jaapani keele, mõttelaadi ja esteetika eripärasid, […]

Ilmus Alari Alliku tõlge Sei Shōnagoni „Padjamärkmetest“

Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Tekst jäi […]

Ilmus „Tõlkija hääle“ IX. number

Värskes „Tõlkija Hääle“ numbris tutvustab Daniele Monticelli projekti „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“. Monticelli toob välja projekti peamised teoreetilised seisukohad ja eesmärgid, esitades ka projekti perioodilise jaotuse sisulised põhjendused. Projekti töörühm loodab teha laiapõhjalist koostööd erinevate tõlkemaastiku osapooltega ja jõuda lähemale eesmärgile kirjeldada tõlkelugu osana Eesti […]

Vestlusring Marcel Prousti tõlkest 22. septembril

Inspireerituna Marcel Prousti suurteose „Kadunud aega otsimas“ I osa, „Swanni poolel“, tõlke hiljutisest ilmumisest (Kirjastus Atlantis 2021, tõlkija Tiina Ainola), samuti Prousti 150. sünniaastapäevast, toimub Kirjanike Maja musta laega saalis kirjandusliku kolmapäeva raames kohtumine kolme Prousti-tõlkijaga, Triinu Tamme, Tõnu Õnnepalu ja Anti Saarega. Vestlust juhib TLÜ prantsuse kirjanduse lektor Kaia […]

Marcel Prousti tõlkest

Prantsuse kirjanduse lektor Kaia Sisask kirjutab 3. septembri Sirbis Marcel Prousti „Du côté de chez Swann“ eestikeelsest tõlkest „Swanni poolel“ (tõlk Tiina Ainola), mis on esimene osa autori seitsmeköitelisest romaanist „Kadunud aega otsimas“. Artiklis joonistab Sisask välja Prousti retseptsiooni keerdkäigud Eestis ning teeb romaani alguslause lähilugemise näol lugejale nähtavaks tõlkija ees seisnud […]

Mitmekeelsuse teemaplokk Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni suvekoolis Viinistus 21.08.21

Projekti „Tõlkimine ajaloos“ liikmed tutvustasid teemasid, mis haakusid mitmete keeleareaalide tekstide tõlkimisega. Prof. Anna Verschik tegi sissejuhatuse, tutvustades teoreetilisi seisukohti mitmekeelsusest. Kaia Sisask ja Ülo Siirak jätkasid François Rabelais’ Pantagrueli tõlke analüüsiga. Maris Saagpakk tutvustas mitmekeelsuse erinevaid tahke ja tõlkelahendusi baltisaksa kirjanduses, Anne Lange näitas mitmekeelsuse esinemise viise Tammsaare Tõe […]

Miriam Rossi artikkel tõlkimisest Nõukogude Liidus

Doktorant Miriam Rossi kirjutab nõukogude perioodile keskenduvas veebiväljaandes „Communist Crimes“ NSVL autorite tõlkeloomingu rollist kirjanike eneseväljenduse ühe kanalina. Rossi toob näiteid Pasternaki, Danieli, Sinjavski ja Brodski loomingu avaldamisest ja tõlkimisest väljaspool Nõukogude Liitu („tamizdat“) ja nende tekstide levitamisest NSVL-s. Loe edasi siit: https://communistcrimes.org/en/smuggling-west-tamizdat-and-translations-ussr

Anne Lange plenaarettekanne Harkivis toimunud tõlkekonverentsil

Harkivis toimunud konverentsil esines dotsent Anne Lange ettekandega „On the Complementarity of Translation and Cultural Studies“, mis tutvustas Lange, Daniele Monticelli ja Christopher Rundle koostöös koostatavat käsiraamatut „Handbook on the History of Translation Studies“. Routledge kirjastuses ilmuv käsiraamat annab ülevaate tõlkeuuringute hetkeseisust ja arengutest ning on mõeldud interdistsiplinaarsele sihtrühmale. Lisaks hetkeseisu […]

Charles Baudelaire 200

Laupäeval, 10. aprillil esines Kaia Sisask Vikerraadios kuulsa prantsuse luuletaja Charles Baudelaire 200. sünniaastapäevale pühendatud saates. Saates „Loetud ja kirjutatud“ lahkas Sisask Baudelaire mõju eesti kultuurile ja tutvustas erinevatel perioodidel tehtud tõlkeid. Saadet saab järelkuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608157972/loetud-ja-kirjutatud-charles-baudelaire-i-200-sunniaastapaev

Mitmekeelsuse erinevad tahud

Professor Anna Verschik esines 21. aprillil 2021 ettekandega Euroopa Komisjoni eesti tõlkijate osakonna koolitussarja “Mitmekeelsus ja selle erinevad tahud” raames. Loengutes räägitakse mitmekeelsuse mõistest, mitmekeelsusega seonduvatest müütidest, mitmekeelse isiku identiteedist ja mitmekeelsest kõnest.

Total Translation: From Catford to Torop

Anne Lange artikkel ilmus Luc van Doorslaeri ja Ton Naaijkensi kogumikus “The Situatedness of Translation Studies. Temporal and Geographical Dynamics of Theorization”. Artikkel näitab Tartu-Moskva semiootikakoolkonnast põrkuva Toropi totaalse tõlke kontseptsiooni seotust humanitaaria teiste valdkondadega. Torop interpreteerib üht Catfordi tõlketüüpi kommunikatsiooni ja autokommunikatsiooni võtmes. Käsitledes tõlget tähenduseloome metafoorina, rõhutab Torop […]

Mitmekeelsusest ja keelekontaktidest

Professor Anna Verschik tutvustas err portaalis novaator uuemaid vaateid mitmekeelsusele. Verschik rõhutas, et mitmekeelsus on nii ajaloos kui tänapäeval palju tavalisem nähtus kui tihti arvatakse. Lisaks tõstis Verschik esile keeleteadlikkust ja passiivse keeleoskuse tähtsust – võime keeltevahelisi seoseid luua avab uksi ka keelte juurde, mida me otseselt õppinud ei ole. […]

Miriam McIlfatrick kaitses doktoritöö luule tõlkimisest

11. jaanuaril kaitses Miriam McIlfatrick-Ksenofontov doktoritööd “Mapping the Invisible: The Elaboration of a Creative Approach to Translating Poetry” („Kaardistades nähtamatut: loova luuletõlke väljatöötamine“). Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli dotsent Anne Lange ning professor Daniele Monticelli. Oponendid olid Tartu Ülikooli dotsent Maria-Kristiina Lotman ning Ida-Anglia Ülikooli emeriitprofessor Jean Boase-Beier. Äsja “Loomingus” ilmunud […]

Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series Loomingu Raamatukogu

Daniele Monticelli artikkel “Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series Loomingu Raamatukogu” ilmus ajakirja Journal of Baltic Studies 51/3 erinumbris “Entangled Cultures in the Baltic Region”(2020).  Artikkel analüüsib Loomingu Raamatukogu raamatusarja, uurides seda sulaaja kontekstis. Sari ilmub 1957. aastast ja keskendub väliskirjanduse tõlgetele. Artikkel näitab, kuidas Loomingu Raamatukogu […]