Uudised ja sündmused

46 postitust

Ilmus ajakirja Keel ja Kirjanduse erinumber kirjanduslikust dekadentsist

Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbris kirjanduslikust dekadentsist (2024, 1-2) ilmusid Daniele Monticelli artikkel “Sõeludes dekadentsi: Gabriele D’Annunzio tõlge ja retseptsioon XX sajandi alguse eesti kultuuris”, Kaia Sisaski artikkel “Guy de Maupassanti novellid Eestis XX sajandi algupoolel. Tõlked ja retseptsioon läbi dekadentsi prisma” ja Kristjan Haljaku artikkel “Tumedad templid täis magususi […]

Ilmus “Tõlkija hääl XI”

2014. aastast ilmuv Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat „Tõlkija hääl XI“ koondab taas tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist. „Sütitava sissejuhatuse“ rubriigis võtab Anne Lange kokku Jaan Kaplinski lähenemise tõlkimisele: keel on suhtlemise, mitte tõeluse tunnetamise vahend. Sellest aga järeldub, et see „eelkeel“, milleni me ükskõik mis keelest ja ükskõik mis […]

Maris Saagpakk esines seminaril „Laps kirjanduses 11“

23. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös seminar „Laps kirjanduses 11“. Seminar tähistas Eesti Lastekirjanduse Keskuse 90. sünnipäeva. Seminaril käsitleti, mismoodi on toimunud ja toimub lastele kirjutamine, tõlkimine ning toimetamine ja milliseid viise raamatute lasteni viimiseks on aegade jooksul kasutatud. Saagpakk tutvustas seminaril esimest regulaarselt […]

Aile Möldre osales konverentsil “The Periodicals and a Changing Society. The 200th Anniversary of the Lithuanian Periodical Press”

Aile Möldre osales 19. oktoobril Vilniuse Ülikooli poolt korraldatud konverentsil “The Periodicals and a Changing Society. The 200th Anniversary of the Lithuanian Periodical Press” kus pidas ettekande “Serialised Novels in Estonian Newspapers in the Beginning of the 20th Century: From Development to Corruption of Literary Taste?”. Ettekandes käsitleti 1900-1940 järjejutuna […]

Noorte tõlkijate suvekoolis tõlgiti Matsuo Bashō haikusid

2.-3. septembril toimus Koolimäe loomemajas Eesti Kirjanike Liidu Tõlkijate sektsiooni noorte tõlkijate suvekool, kus Alari Alliku juhendamisel oli võimalik proovida kätt Matsuo Bashō (1644-94) haikude tõlkimisega. Esimeses seminaris anti ülevaade klassikalise jaapani keele grammatikast ja haikuluule võtetest. Seejärel tutvuti eestikeelsete tõlgete ja seniste tõlketavadega ning arutleti erinevate lähenemisviiside üle. Tõlgitavad […]

Anna Verschik luges luuletõlkeid HeadRead üritusel “Ukraina-Arkaadia. Luulerada kaunile maale”

Mitmed eesti keeleinimesed, tõlkijad ja luuletajad on viimase kahe aasta jooksul võtnud ukraina kirjasõna vahendamise eriliseks südameasjaks, ettevõtmisega on liitunud ka ajakiri Looming, mille lehekülgedel on korduvalt avaldanud ukraina autorite eestikeelseid tõlkeid. 28. mail lugesid Ukraina kultuurikeskuse õuel oma tõlkeid meie silmapaistvad luuletajad ja tõlkijad Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla, Igor Kotjuh ja Anna Verschik, originaale […]

4.-6. maini toimub konverents “Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus”

4.-6. maini toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, EestiKunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“,mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsessekultuuriuurimisse. Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas: 4. mailEesti Teaduste Akadeemias, 5. mail Eesti Kunstiakadeemias ning 6. mail Tallinna Ülikoolis. Konverents […]

Daniele Monticelli esines ettekandega Tartu Linnaraamatukogu 110. sünnipäeva kõnekoosolekul “Kultuur, identiteet, piirid”

14. aprillil esinesid Tartu Linnaraamatukogu 110. sünnipäeva kõnekoosolekul Daniele Monticelli, David Vseviov, Johanna Ross ja Paavo Matsin. Janika Kornbergi juhatatud vestlusel osalesid Heidi Iivari, Merca ja Mart Kivastik. Tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli esines üritusel ettekandega „Läbides piire: Eesti kultuuriidentiteedi tõlkelisusest“ Ettekanne mõtestas piiride, identiteedi ja kultuuri seotust ning käsitles tõlkimist kui olulist […]

Daniele Monticelli arvustas Dante “Jumaliku komöödia” tõlget

Sirbis ilmunud põhjalikus arvustuses andis Daniele Monticelli ka lühikese ülevaate Dante tõlkeloost ja rõhutas, et “”Jumaliku komöödia” eestindamise lõpuleviimine on väga tähtis sündmus Eesti kultuuriloos. See pakub praegustele ja tulevastele eesti lugejate põlvkondadele hindamatu võimaluse tutvuda lähemalt inimkonna ühe kõrgeima vaimusünnitisega. Isegi 700 aastat pärast valmimist ei ole see lakanud […]

Aukiri konverentsi „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ korraldamise eest

21. veebruaril tunnustati mais 2022 toimunud konverentsi „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ Tallinna linna ja Eesti Konverentsibüroo poolt korraldatud Aasta konverentsiteo kategoorias. Konverentsi korraldasid Daniele Monticelli, Anne Lange ja Maris Saagpakk Tallinna ülikoolist, Christopher Rundle Bologna ülikoolist ja Pekka Kujamäki Grazi ülikoolist. Konverentsil osales 153 tõlkeuurijat 25 riigist ja kaetud […]

Seminar baltisaksa (ajaloo) tõlkimisest

26. oktoobril 2022 toimus koostöös Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Eestis seminar „Kuidas tõlkida (baltisaksa) ajalugu?“ Suurt publikuhuvi pälvinud seminari sissejuhatuse tegi Maris Saagpakk, kes andis ülevaate alates 1991 ilmunud baltisaksa kirjanduse tõlgetest ja nende retseptsiooni peamistest suundadest. Järgnesid ettekanded tõlkijatelt Hanna Miller, Tiiu Relve, Reet Bender, Pille Toompere ja Agur Benno, kelle […]

Mitmekeelsuse tõlkimine ilukirjanduslikes tekstides – Methise erinumbrit ettevalmistav rahvusvaheline seminar

6. ja 7. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis seminar „Mitmekeelsuse tõlkimine ilukirjanduslikes tekstides“. Seminaril osalesid mitmekeelsuse uurijad erinevatest keeleareaalidest, esindatud olid Itaalia, Saksamaa, USA, Kanada, Läti, Leedu, Rootsi ja Soome. Kaasatud olid ka tõlkeuurijad Tartu ülikoolist.  Uuritud kirjanduse näited ulatusid geograafiliselt Kariibi saartelt Eestini ja ajaliselt kaasajast varase uusajani. Esindatud olid […]

Ettekanne Balti Aasia uuringute konverentsil

Viies BAASi (Baltic Association for Asian Studies) konverents Asia in Transition / Tradition as the Source of Change toimus 23.-25. septembrini Tallinna ülikoolis. Konverentsil osales suur hulk Ida-, Kagu- ja Kesk-Aasia ning Lähis-Ida uuringute seotud teadlasi erinevatest riikidest. Ettekandega esines ka Alari Allik, kes rääkis A. Strugatski ja A. Sisaski […]

Ettekanne rahvusvahelisel tõlkijate päeval Tartus

Tartu Kirjanduse Majas tähistati 30. septembril rahvusvahelist tõlkijate päeva. Aktusel pidas Alari Allik ettekande „Piiniate piinad, podokarpuse okkad, lainetavad glütsiiniad: Uku Masing jaapani kirjanduse tõlkijana.“Anti üle Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Krista Mõisnik, ja August Sanga luuletõlke auhind, mille pälvis Paul-Eerik Rummo soome luuletaja Paavo Haavikko luuletuse “Teine […]

Tõlkijate suvekool Tulivee keskuses

Tulivee keskuses Ida-Virumaal leidis 27.-28. augustini aset järjekordne tõlkijate suvekool, kus arutati tõlkimise ja tõlkeajalooga seotud probleeme. Ette kannetega esinesid Kaia Sisask (“Balzaci ja teiste prantsuse 19. sajandi realistide tee Eesti Vabariigist sotsrealismi tingimustesse”), Daniele Monticelli („Pioneer, trikster või aktivist? Cipollino seiklused sõjajärgsest Itaaliast läbi Nõukogude Eesti Euromaidani Ukrainani”), Küllike […]

Mari Laan pidas konverentsil „Circunnavegaciones transtextuales y culturales“ ettekande hispaania kirjanduse tõlgetest Eesti keeles

Mari Laan esines Portugalis 15.-17. juunil 2022 toimunud konverentsil Portugalis Minho ülikoolis ettekandega „Kirjanduslik teekond ümberistumisega: Tõlked hispaania keelest eesti keelde ja vahendavad kultuurid“. Kandes reisimise metafoori üle tõlgete liikumisele, näitab Laan, kuidas kirjanduse teekond Euroopa ühest otsast teise – Hispaaniast Eestisse – on käinud suures osas läbi rahvusvaheliste keskuste […]

Bloomsday tähistamine Tallinna ülikoolis

16. juunil tähistasid iiri kirjaniku James Joyce’i loomingu austajad Dublinis ja üle kogu maailma Bloomi päeva, sest just sel kuupäeval toimub Joyce’i suur­romaani „Ulysses“ (1922) tegevus. Vaid ühte päeva mahuvad Iirimaa ajaloo ja iiri rahvusliku identiteedi põhiküsimused ning tegelaste mõtisklused, mis vahendatud allusioonide, mütoloogia, Joyce’i sõnaleidude ning modernismile iseloomuliku teadvusvoolu […]

Rahvusvaheline tõlkeloo konverents Tallinna ülikoolis: Tõlkimine ajaloos multidistsiplinaarses vaates 25.– 28. mail

Rahvusvaheline konverents Tõlkimine ajaloos toob Tallinnasse 150 spetsialisti arutama tõlgete rolli üle ajaloos. Konverents on esimene ettevõtmine hiljuti loodud võrgustiku Ajalugu ja tõlkimine raames ja pakub võrdlevat ja rahvusülest vaatenurka ajaloole, vaadeldes seda läbi tõlkeloo prisma. Osalejaid on 25 riigist Euroopast ja Põhja-Ameerikast, mis võimaldab näidata kaasaegse tõlketeaduse erinevaid tahke, […]

Hispaaniakeelsete maade kirjandusseminar 22. aprillil zoomis

Hispaania kultuuri lektor Merilin Kotta eestvedamisel toimub 22. aprillil juba teist aastat veebiseminar, mille keskmes on hispaania- ja baskikeelne kirjandus. Hispaania keeles vaadeldakse mehhiko kirjandust ja lugusid, mida jutustatakse läbi meemide; eesti keeles arutatakse tõlkeküsimuste üle. Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud kõik huvilised, keele ja kirjanduse õppijad, õpetajad, uurijad […]

Jaapani kirjanduse tõlkide sümpoosion Tartus

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimus üritus „Jõel on kallas kahel pool: Jaapani kirjanduse tõlkimisest Eestis“, kus osalesid Margit Juurikas ja Alari Allik Tallinna ülikoolist ning Kairi Jets ja Ene Selart Tartu ülikoolist. Zoomi vahendusel liitus aruteluga ka Hiroshima ülikooli kaasprofessor Lauri Kitsnik. Vestlusel tehti kokkuvõtteid senitehtust ja tutvustati […]

Alari Allik sai Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkepreemia

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna võitja ilukirjandusliku tõlke kategoorias on Alari Allik. Kõrge tunnustuse pälvis Alliku tõlge klassikalisest jaapani keelest: Sei Shōnagon, «Padjamärkmed» (Tallinna Ülikooli Kirjastus). Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimehe Hasso Krulli sõnul võeti valikut tehes arvesse tõlke elavust, stiili nõtkust ja huumoritaju, samuti teose tõlkimiseks tehtud aastatepikkust eeltööd.  Loe uudist […]