Sirbis ilmunud põhjalikus arvustuses andis Daniele Monticelli ka lühikese ülevaate Dante tõlkeloost ja rõhutas, et “”Jumaliku komöödia” eestindamise lõpuleviimine on väga tähtis sündmus Eesti kultuuriloos. See pakub praegustele ja tulevastele eesti lugejate põlvkondadele hindamatu võimaluse tutvuda lähemalt inimkonna ühe kõrgeima vaimusünnitisega. Isegi 700 aastat pärast valmimist ei ole see lakanud […]
Uudised ja sündmused
34 postitust
Loomingu Raamatukogus ilmus jaapani kirjandusklassika “Vana bambuseraiduri lugu” (Taketori monogatari, 10 saj), mille on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommentaaridega varustanud Alari Allik. Teos on varustatud tõlkija järelsõnaga, mis tutvustab teksti saamislugu ja tõlgendustraditsiooni. Kultuuriportaalist saab lugeda teosest katkendit.
21. veebruaril tunnustati mais 2022 toimunud konverentsi „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ Tallinna linna ja Eesti Konverentsibüroo poolt korraldatud Aasta konverentsiteo kategoorias. Konverentsi korraldasid Daniele Monticelli, Anne Lange ja Maris Saagpakk Tallinna ülikoolist, Christopher Rundle Bologna ülikoolist ja Pekka Kujamäki Grazi ülikoolist. Konverentsil osales 153 tõlkeuurijat 25 riigist ja kaetud […]
22. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval tõid Anna Verschik, Katja Novak, Veronika Kivisilla ja Kätlin Kaldmaa Tallinna Kirjanike Majas ukraina ja eesti keeles publiku ette rea ukraina kaasaegset luulet (Ija Kiva, Katerina Mihalitsõna, Alex Averbuch, Ostap Slõvõnski jt). Musitseerisid Dmytro Cherepov (viiul), Sofiia Javorska (viiul) ja Kateryna Fyl (klaver).
Daniele Monticelli vestles Vikerraadio saates “Loetud ja kirjutatud” Valner Valmega “Jumaliku komöödia” tõlke- ja tõlgendustraditsioonist. Saadet on võimalik kuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608836899/loetud-ja-kirjutatud-daniele-monticelli-dante-jumalik-komoodia
Professor Anna Verschik rääkis Vikerraadio saates Ukraina sõjaaegse luule olemusest ja tutvustas lähemalt luuletusi, mida ta ukraina keelest eesti keelde tõlkinud on. Saadet on võimalik kuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608837331/keelesaade-ukraina-sojaaegsest-luulest
26. oktoobril 2022 toimus koostöös Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Eestis seminar „Kuidas tõlkida (baltisaksa) ajalugu?“ Suurt publikuhuvi pälvinud seminari sissejuhatuse tegi Maris Saagpakk, kes andis ülevaate alates 1991 ilmunud baltisaksa kirjanduse tõlgetest ja nende retseptsiooni peamistest suundadest. Järgnesid ettekanded tõlkijatelt Hanna Miller, Tiiu Relve, Reet Bender, Pille Toompere ja Agur Benno, kelle […]
6. ja 7. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis seminar „Mitmekeelsuse tõlkimine ilukirjanduslikes tekstides“. Seminaril osalesid mitmekeelsuse uurijad erinevatest keeleareaalidest, esindatud olid Itaalia, Saksamaa, USA, Kanada, Läti, Leedu, Rootsi ja Soome. Kaasatud olid ka tõlkeuurijad Tartu ülikoolist. Uuritud kirjanduse näited ulatusid geograafiliselt Kariibi saartelt Eestini ja ajaliselt kaasajast varase uusajani. Esindatud olid […]
Viies BAASi (Baltic Association for Asian Studies) konverents Asia in Transition / Tradition as the Source of Change toimus 23.-25. septembrini Tallinna ülikoolis. Konverentsil osales suur hulk Ida-, Kagu- ja Kesk-Aasia ning Lähis-Ida uuringute seotud teadlasi erinevatest riikidest. Ettekandega esines ka Alari Allik, kes rääkis A. Strugatski ja A. Sisaski […]
Tartu Kirjanduse Majas tähistati 30. septembril rahvusvahelist tõlkijate päeva. Aktusel pidas Alari Allik ettekande „Piiniate piinad, podokarpuse okkad, lainetavad glütsiiniad: Uku Masing jaapani kirjanduse tõlkijana.“Anti üle Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Krista Mõisnik, ja August Sanga luuletõlke auhind, mille pälvis Paul-Eerik Rummo soome luuletaja Paavo Haavikko luuletuse “Teine […]
Tulivee keskuses Ida-Virumaal leidis 27.-28. augustini aset järjekordne tõlkijate suvekool, kus arutati tõlkimise ja tõlkeajalooga seotud probleeme. Ette kannetega esinesid Kaia Sisask (“Balzaci ja teiste prantsuse 19. sajandi realistide tee Eesti Vabariigist sotsrealismi tingimustesse”), Daniele Monticelli („Pioneer, trikster või aktivist? Cipollino seiklused sõjajärgsest Itaaliast läbi Nõukogude Eesti Euromaidani Ukrainani”), Küllike […]
Mari Laan esines Portugalis 15.-17. juunil 2022 toimunud konverentsil Portugalis Minho ülikoolis ettekandega „Kirjanduslik teekond ümberistumisega: Tõlked hispaania keelest eesti keelde ja vahendavad kultuurid“. Kandes reisimise metafoori üle tõlgete liikumisele, näitab Laan, kuidas kirjanduse teekond Euroopa ühest otsast teise – Hispaaniast Eestisse – on käinud suures osas läbi rahvusvaheliste keskuste […]
16. juunil tähistasid iiri kirjaniku James Joyce’i loomingu austajad Dublinis ja üle kogu maailma Bloomi päeva, sest just sel kuupäeval toimub Joyce’i suurromaani „Ulysses“ (1922) tegevus. Vaid ühte päeva mahuvad Iirimaa ajaloo ja iiri rahvusliku identiteedi põhiküsimused ning tegelaste mõtisklused, mis vahendatud allusioonide, mütoloogia, Joyce’i sõnaleidude ning modernismile iseloomuliku teadvusvoolu […]
Rahvusvaheline konverents Tõlkimine ajaloos toob Tallinnasse 150 spetsialisti arutama tõlgete rolli üle ajaloos. Konverents on esimene ettevõtmine hiljuti loodud võrgustiku Ajalugu ja tõlkimine raames ja pakub võrdlevat ja rahvusülest vaatenurka ajaloole, vaadeldes seda läbi tõlkeloo prisma. Osalejaid on 25 riigist Euroopast ja Põhja-Ameerikast, mis võimaldab näidata kaasaegse tõlketeaduse erinevaid tahke, […]
11. mail Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminaril rääkis Allik enesekirjutusest keskaegses Jaapanis. Lisaks Jaapani naiskirjanduse eripäradele tuli juttu ka Michitsuna ema, Murasaki Shikibu, Sei Shōnagoni ja teiste kirjanike tekstide tõlkimisega seotud probleemidest.
Hispaania kultuuri lektor Merilin Kotta eestvedamisel toimub 22. aprillil juba teist aastat veebiseminar, mille keskmes on hispaania- ja baskikeelne kirjandus. Hispaania keeles vaadeldakse mehhiko kirjandust ja lugusid, mida jutustatakse läbi meemide; eesti keeles arutatakse tõlkeküsimuste üle. Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud kõik huvilised, keele ja kirjanduse õppijad, õpetajad, uurijad […]
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimus üritus „Jõel on kallas kahel pool: Jaapani kirjanduse tõlkimisest Eestis“, kus osalesid Margit Juurikas ja Alari Allik Tallinna ülikoolist ning Kairi Jets ja Ene Selart Tartu ülikoolist. Zoomi vahendusel liitus aruteluga ka Hiroshima ülikooli kaasprofessor Lauri Kitsnik. Vestlusel tehti kokkuvõtteid senitehtust ja tutvustati […]
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna võitja ilukirjandusliku tõlke kategoorias on Alari Allik. Kõrge tunnustuse pälvis Alliku tõlge klassikalisest jaapani keelest: Sei Shōnagon, «Padjamärkmed» (Tallinna Ülikooli Kirjastus). Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimehe Hasso Krulli sõnul võeti valikut tehes arvesse tõlke elavust, stiili nõtkust ja huumoritaju, samuti teose tõlkimiseks tehtud aastatepikkust eeltööd. Loe uudist […]
Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse näitus Ilmar Laabani tõlgetest annab ülevaate selle Eesti kultuuriloo jaoks olulise luuletaja ja tõlkija tegevusest. Virtuaalnäitus annab hea võimaluse tutvuda Laabani laiahaardelise valikuga tõlgitavatest autoritest ja keeltest, millesse ta luulet tõlkida suutis. Tänu lisatud käsikirjalistele ja masinkirjalistele materjalidele annab näitus Laabani loomingu ülevaatele nauditavalt isikliku ja […]
Keele ja Kirjanduse ning Eesti Keele Instituudi konverentsil teeb Daniele Monticelli ettekande „Väikekirjanduse võimalused ja lõksud suurte keelte tõlketuruleesti-itaalia suuna näitel“. Ettekanne keskendub eestikeelse kirjanduse tõlgetele itaalia keelde, seostades tõlkeprotsesse antud keelesuunal laiemate keele- ja kultuuripoliitiliste arengutega mõlemas keeleruumis. Konverentsi lõpetavas paneeldiskussioonis väikekeeltest osaleb ka Anna Verschik. https://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/477.html
Alari Allik tutvustas Janar Alale Postimehe intervjuus Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlget ning Jaapani kirjanduse ja kultuuri eripärasid. Juttu tuli Heiani ajastu (794–1192) õukondlikust rivaalitsemisest ja salongides tegutsenud õuedaamide mõjust Jaapani kirjanduse arengule. Lisaks sellele kõneldi identiteedi ja kehalisuse seostest kirjandusliku eneseväljendusega ning puudatati erinevaid Jaapani keele, mõttelaadi ja esteetika eripärasid, […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Tekst jäi […]
Inspireerituna Marcel Prousti suurteose „Kadunud aega otsimas“ I osa, „Swanni poolel“, tõlke hiljutisest ilmumisest (Kirjastus Atlantis 2021, tõlkija Tiina Ainola), samuti Prousti 150. sünniaastapäevast, toimub Kirjanike Maja musta laega saalis kirjandusliku kolmapäeva raames kohtumine kolme Prousti-tõlkijaga, Triinu Tamme, Tõnu Õnnepalu ja Anti Saarega. Vestlust juhib TLÜ prantsuse kirjanduse lektor Kaia […]
Prantsuse kirjanduse lektor Kaia Sisask kirjutab 3. septembri Sirbis Marcel Prousti „Du côté de chez Swann“ eestikeelsest tõlkest „Swanni poolel“ (tõlk Tiina Ainola), mis on esimene osa autori seitsmeköitelisest romaanist „Kadunud aega otsimas“. Artiklis joonistab Sisask välja Prousti retseptsiooni keerdkäigud Eestis ning teeb romaani alguslause lähilugemise näol lugejale nähtavaks tõlkija ees seisnud […]
Projekti „Tõlkimine ajaloos“ liikmed tutvustasid teemasid, mis haakusid mitmete keeleareaalide tekstide tõlkimisega. Prof. Anna Verschik tegi sissejuhatuse, tutvustades teoreetilisi seisukohti mitmekeelsusest. Kaia Sisask ja Ülo Siirak jätkasid François Rabelais’ Pantagrueli tõlke analüüsiga. Maris Saagpakk tutvustas mitmekeelsuse erinevaid tahke ja tõlkelahendusi baltisaksa kirjanduses, Anne Lange näitas mitmekeelsuse esinemise viise Tammsaare Tõe […]
Ajaloo- ja tõlkeuuringute rahvusvaheline võrgustik ühendab kirjaliku ja suulise tõlke ajalugu uurivaid teadlasi. Liituma on oodatud kõik teadlased ja üliõpilased, kes huvituvad kirjalikust ja/või suulisest tõlkest olenemata institutsionaalsest, geograafilisest või erialasest taustast. Registreeruda saab võrgustiku kodulehel historyandtranslation.net/join. Võrgustikul on järgmised eesmärgid: Tuua esile kirjaliku ja suulise tõlke ajaloo uurimise olulisus […]
25.-28. mail 2022 toimub Tallinnas ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku (historyandtranslation.net) konverents “Ajalugu ja tõlge: multidistiplinaarsed perspektiivid”. Ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku konverents keskendub kirjaliku ja suulise tõlke ajaloole ning selle uurimisega kaasnevatele teoreetilistele ja metodoloogiliste probleemidele. Osalejatelt oodatakse ettekandeid, milles tõlkimist käsitletakse nii ajaloo uurimise konstitutiivse kategooriana kui ka ajalooliselt spetsiifilise […]
Harkivis toimunud konverentsil esines dotsent Anne Lange ettekandega „On the Complementarity of Translation and Cultural Studies“, mis tutvustas Lange, Daniele Monticelli ja Christopher Rundle koostöös koostatavat käsiraamatut „Handbook on the History of Translation Studies“. Routledge kirjastuses ilmuv käsiraamat annab ülevaate tõlkeuuringute hetkeseisust ja arengutest ning on mõeldud interdistsiplinaarsele sihtrühmale. Lisaks hetkeseisu […]
23. aprillil kl 10.00 toimub Tallinna Ülikooli hispaania keele ja kultuuri eriala seminari mille teemaks on hispaaniakeelsete maade kirjandus ja selle tõlkimine Link seminarile: https://zoom.us/j/97575299033 Kava 10:00–10:15 kogunemine ja tervitus. Merilin Kotta, Tallinna Ülikool. 10:15–10:45 Pablo Neruda teekond eesti tõlkes: ründajast rändajaks ja rändajast armastajaks. „Armastusluuletused“ (tõlge 2019). Tõlkija Mari Laan, Toledo kirjastus. 10:45–11:15 […]
Laupäeval, 10. aprillil esines Kaia Sisask Vikerraadios kuulsa prantsuse luuletaja Charles Baudelaire 200. sünniaastapäevale pühendatud saates. Saates „Loetud ja kirjutatud“ lahkas Sisask Baudelaire mõju eesti kultuurile ja tutvustas erinevatel perioodidel tehtud tõlkeid. Saadet saab järelkuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608157972/loetud-ja-kirjutatud-charles-baudelaire-i-200-sunniaastapaev