8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on eesti autorite ja eesti kirjanduse tõlkijate isiklik initsiatiiv ning seejärel kirjastuste huvi. Valitud näidete alusel (Meelis Friedenthal, Tiit Aleksejev, Piret Raud, Andrus Kivirähk, Lennart Meri) joonistab Monticelli välja eesti kirjanduse tõlgete erinevad saatused itaalia kirjandusmaastikul.
You may also like
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. […]
Methise 2024. a kevadnumbris ilmus doktorant Piret Pärgma artikkel „„Looduse universaal-biblioteek“: raamatusarja juhtumiuuring“. Kirjastuse Loodus (1920–1940) raamatusarja „Looduse universaal-biblioteek“ (1927–1931) võib lugeda […]
Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbris kirjanduslikust dekadentsist (2024, 1-2) ilmusid Daniele Monticelli artikkel “Sõeludes dekadentsi: Gabriele D’Annunzio tõlge ja retseptsioon XX sajandi […]
Lange intervjueeritav Hillary Footitt on Londoni ülikooli professor, kes keskendub oma akadeemilises tegevuses piirkondadele, kus valitseb poliitiline ja sotsiaalne ebavõrdsus. Footitt rõhutab, […]