8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on eesti autorite ja eesti kirjanduse tõlkijate isiklik initsiatiiv ning seejärel kirjastuste huvi. Valitud näidete alusel (Meelis Friedenthal, Tiit Aleksejev, Piret Raud, Andrus Kivirähk, Lennart Meri) joonistab Monticelli välja eesti kirjanduse tõlgete erinevad saatused itaalia kirjandusmaastikul.
You may also like
Doktorant Miriam Rossi kirjutab nõukogude perioodile keskenduvas veebiväljaandes „Communist Crimes“ NSVL autorite tõlkeloomingu rollist kirjanike eneseväljenduse ühe kanalina. Rossi toob näiteid Pasternaki, […]
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba […]
Alari Allik tutvustas Janar Alale Postimehe intervjuus Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlget ning Jaapani kirjanduse ja kultuuri eripärasid. Juttu tuli Heiani ajastu (794–1192) […]