8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on eesti autorite ja eesti kirjanduse tõlkijate isiklik initsiatiiv ning seejärel kirjastuste huvi. Valitud näidete alusel (Meelis Friedenthal, Tiit Aleksejev, Piret Raud, Andrus Kivirähk, Lennart Meri) joonistab Monticelli välja eesti kirjanduse tõlgete erinevad saatused itaalia kirjandusmaastikul.
You may also like
Koguteos „Translation Under Communism“ on esimene katse koondada uurimusi tõlkimise ajaloost Nõukogude Liidus ja teistes Ida-Euroopa kommunistlikes režiimides. Selle on koostanud ja […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba […]
Anne Lange artikkel ilmus Luc van Doorslaeri ja Ton Naaijkensi kogumikus “The Situatedness of Translation Studies. Temporal and Geographical Dynamics of Theorization”. […]
Märtsikuises Loomingus ilmus ukraina autorite luulet, millele sekundeerisid Eesti autorid. Anna Verschiku tõlkes ilmus Lvivist pärit Halõna Kruki (Галина Крук), ukraina kirjandusteadlase […]