8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on eesti autorite ja eesti kirjanduse tõlkijate isiklik initsiatiiv ning seejärel kirjastuste huvi. Valitud näidete alusel (Meelis Friedenthal, Tiit Aleksejev, Piret Raud, Andrus Kivirähk, Lennart Meri) joonistab Monticelli välja eesti kirjanduse tõlgete erinevad saatused itaalia kirjandusmaastikul.
You may also like
Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbris kirjanduslikust dekadentsist (2024, 1-2) ilmusid Daniele Monticelli artikkel “Sõeludes dekadentsi: Gabriele D’Annunzio tõlge ja retseptsioon XX sajandi […]
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. […]
Kirjastuse Tänapäev menukas Punase raamatu sarjas ilmus Mari Laane tõlge Mehhiko kirjaniku Valeria Luiselli romaanist „La historia de mis dientes“. New Yorgis […]
Methise 2024. a kevadnumbris ilmus doktorant Piret Pärgma artikkel „„Looduse universaal-biblioteek“: raamatusarja juhtumiuuring“. Kirjastuse Loodus (1920–1940) raamatusarja „Looduse universaal-biblioteek“ (1927–1931) võib lugeda […]