Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad

Maris Saagpakk ungari lauliku Sándor Petőfi varastest tõlgetest ajakirjas „Meelejahutaja“

Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimus 17.-18. veebruaril 2023 ungari maailmakuulsa autori Sándor Petőfi 200. sünniaastapäevale pühendatud konverents Petőfi retseptsioonist erinevates Euroopa keeltes. Saagpaku ettekanne paigutas Petőfi tõlked eesti varase tõlkeloo konteksti, vaadeldes, missuguste autoritega koos selle ungari autori tekstid ilmusid ning kes olid tõlkijad. „Ungria lauliku Petöfi“ üks aforism ilmus „Meelejahutajas“ juba 1885. aastal, aasta hiljem kaks aforismi ning 1887 juba neli luuletust. Selline dünaamika on heaks näiteks uute autorite sisenemisest antud ajakirja veergudele ja seeläbi eestlaste „biblioteeki“. Antud perioodile omaselt avaldasid tõlkijad Georg Eduard Luiga, Karl Eduard Sööt ja Jaan Parv ajakirjas koos Petőfi tõlgetega (mõnel korral samal leheküljel) ka enda originaalloomingut. Seega on Petőfi tõlgete lugu „Meelejahutajas“ mitmeski aspektis iseloomulik eesti varase tõlkeloo arengutendentside iseloomustamiseks.

„Meelejahutaja“ 1887, 11. apr., nr. 16, lk. 126