Rahvusraamatukogu rahvusbibliograafial baseeruva veebirakenduse tutvustamiseks kirjutasid Daniele Monticelli ja Maris Saagpakk koos Krister Kruusmaaga (RR) artikli, milles näitasid võimalusi vaadelda ja tõlgendada eesti tõlkelugu puudutavad statistilist materjali. Artikkel ilmus novaatori leheküljel.
Maris Saagpakk
37 postitust
Tallinnas 2022. aastal toimunud konverentsil pandi alus võrgustikule History and Translation Network. Lisaks üle kahe aasta toimuvatele konverentsidele on võrgustiku raames toimunud ka temaatilisi seminare. 16.-17. mail toimus Krakovis seminar “Researching Translation History in Central and Eastern Europe”, kus tegeldi Kesk- ja Ida-Euroopa tõlkeloo uurimise metodoloogilistele aspektide ja tulemuste visualiseerimise […]
Ajakiri Looming andis oma 101. sünnipäeval üle auhinnad Loomingu autoreile möödunud aastal ilmunud kaastööde eest. Elle-Mari Talivee ja Marin Jänes pälvisid artikliga „Kirjaniku teekond 1905–1917“ auhinna artikli kategoorias. Artikkel ilmus Loomingu juubelinumbris aprillis 2023, kui täitus sada aastat esimese ajakirjanumbri ilmumisest, ja räägib Loomingu asutanud Friedebert Tuglase poliitilise paguluse aastatest. […]
23. oktoobril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös seminar „Laps kirjanduses 11“. Seminar tähistas Eesti Lastekirjanduse Keskuse 90. sünnipäeva. Seminaril käsitleti, mismoodi on toimunud ja toimub lastele kirjutamine, tõlkimine ning toimetamine ja milliseid viise raamatute lasteni viimiseks on aegade jooksul kasutatud. Saagpakk tutvustas seminaril esimest regulaarselt […]
19. sajandi ungari romantilise luuletaja Sándor Petőfi esimene eestikeelne tõlge ilmus juba 1878. aastal. Algul saksa keele kaudu, hiljem otse ungari keelest, on Petőfi looming köitnud tõlkijaid ja lugejaid tänapäevani. Kirjaniku 200. sünniaastapäevaks Szilárd Tóthi poolt kokku pandud kogumik sisaldab läbilõiget autori loomingu eestikeelsetest tõlgetest läbi aegade. Eessõna „Sándor Petőfi […]
21. veebruaril tunnustati mais 2022 toimunud konverentsi „History and Translation: Multidisciplinary Perspectives“ Tallinna linna ja Eesti Konverentsibüroo poolt korraldatud Aasta konverentsiteo kategoorias. Konverentsi korraldasid Daniele Monticelli, Anne Lange ja Maris Saagpakk Tallinna ülikoolist, Christopher Rundle Bologna ülikoolist ja Pekka Kujamäki Grazi ülikoolist. Konverentsil osales 153 tõlkeuurijat 25 riigist ja kaetud […]
Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimus 17.-18. veebruaril 2023 ungari maailmakuulsa autori Sándor Petőfi 200. sünniaastapäevale pühendatud konverents Petőfi retseptsioonist erinevates Euroopa keeltes. Saagpaku ettekanne paigutas Petőfi tõlked eesti varase tõlkeloo konteksti, vaadeldes, missuguste autoritega koos selle ungari autori tekstid ilmusid ning kes olid tõlkijad. „Ungria lauliku Petöfi“ üks aforism ilmus […]
26. oktoobril 2022 toimus koostöös Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Eestis seminar „Kuidas tõlkida (baltisaksa) ajalugu?“ Suurt publikuhuvi pälvinud seminari sissejuhatuse tegi Maris Saagpakk, kes andis ülevaate alates 1991 ilmunud baltisaksa kirjanduse tõlgetest ja nende retseptsiooni peamistest suundadest. Järgnesid ettekanded tõlkijatelt Hanna Miller, Tiiu Relve, Reet Bender, Pille Toompere ja Agur Benno, kelle […]
6. ja 7. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis seminar „Mitmekeelsuse tõlkimine ilukirjanduslikes tekstides“. Seminaril osalesid mitmekeelsuse uurijad erinevatest keeleareaalidest, esindatud olid Itaalia, Saksamaa, USA, Kanada, Läti, Leedu, Rootsi ja Soome. Kaasatud olid ka tõlkeuurijad Tartu ülikoolist. Uuritud kirjanduse näited ulatusid geograafiliselt Kariibi saartelt Eestini ja ajaliselt kaasajast varase uusajani. Esindatud olid […]
Lange intervjueeritav Hillary Footitt on Londoni ülikooli professor, kes keskendub oma akadeemilises tegevuses piirkondadele, kus valitseb poliitiline ja sotsiaalne ebavõrdsus. Footitt rõhutab, et lähenemine tõlkeloo uurimisele peaks olema etnograafiline, nii et minevik ja olevik oleksid jälgitavas dialoogis. Tõlkimine sisaldab tema hinnangul võõruse mõistmist ja representeerimist, mis on vahendamisprotsessi paratamatuks osaks. […]
Kirjastuse Tänapäev menukas Punase raamatu sarjas ilmus Mari Laane tõlge Mehhiko kirjaniku Valeria Luiselli romaanist „La historia de mis dientes“. New Yorgis resideeruv Luiselli kirjutab nii inglise kui hispaania keeles ning kuulub hinnatumate kaasaegsete Ladina-Ameerika autorite hulka. 2013. aastal hispaania keeles ilmunud teose vahendaja eesti keelde on hispaaniakeelsete kirjanduste kirjanduste […]
Mari Laan esines Portugalis 15.-17. juunil 2022 toimunud konverentsil Portugalis Minho ülikoolis ettekandega „Kirjanduslik teekond ümberistumisega: Tõlked hispaania keelest eesti keelde ja vahendavad kultuurid“. Kandes reisimise metafoori üle tõlgete liikumisele, näitab Laan, kuidas kirjanduse teekond Euroopa ühest otsast teise – Hispaaniast Eestisse – on käinud suures osas läbi rahvusvaheliste keskuste […]
16. juunil tähistasid iiri kirjaniku James Joyce’i loomingu austajad Dublinis ja üle kogu maailma Bloomi päeva, sest just sel kuupäeval toimub Joyce’i suurromaani „Ulysses“ (1922) tegevus. Vaid ühte päeva mahuvad Iirimaa ajaloo ja iiri rahvusliku identiteedi põhiküsimused ning tegelaste mõtisklused, mis vahendatud allusioonide, mütoloogia, Joyce’i sõnaleidude ning modernismile iseloomuliku teadvusvoolu […]
Veebruarikuu „Sirbis“ teeb Kristjan Haljak ülevaate Loomingu Raamatukogus 2021. aastal välja antud kirjandusest, keskenduses surma käsitlemisele. Haljak loob surma kujutamise tüpoloogia, tuues välja viis kas vormilt või teemalt eristuvat rühma. LR ühe aastakäigu teoste võrdlemine annab ootamatu vaatenurga ja kõrvutab tekste erinevatest ajastutest ja keeltest. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/surm-loomingus/
Rahvusvaheline konverents Tõlkimine ajaloos toob Tallinnasse 150 spetsialisti arutama tõlgete rolli üle ajaloos. Konverents on esimene ettevõtmine hiljuti loodud võrgustiku Ajalugu ja tõlkimine raames ja pakub võrdlevat ja rahvusülest vaatenurka ajaloole, vaadeldes seda läbi tõlkeloo prisma. Osalejaid on 25 riigist Euroopast ja Põhja-Ameerikast, mis võimaldab näidata kaasaegse tõlketeaduse erinevaid tahke, […]
11. mail Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminaril rääkis Allik enesekirjutusest keskaegses Jaapanis. Lisaks Jaapani naiskirjanduse eripäradele tuli juttu ka Michitsuna ema, Murasaki Shikibu, Sei Shōnagoni ja teiste kirjanike tekstide tõlkimisega seotud probleemidest.
8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on […]
Hispaania kultuuri lektor Merilin Kotta eestvedamisel toimub 22. aprillil juba teist aastat veebiseminar, mille keskmes on hispaania- ja baskikeelne kirjandus. Hispaania keeles vaadeldakse mehhiko kirjandust ja lugusid, mida jutustatakse läbi meemide; eesti keeles arutatakse tõlkeküsimuste üle. Kuulama ja kaasa rääkima on oodatud kõik huvilised, keele ja kirjanduse õppijad, õpetajad, uurijad […]
Märtsikuises Loomingus ilmus ukraina autorite luulet, millele sekundeerisid Eesti autorid. Anna Verschiku tõlkes ilmus Lvivist pärit Halõna Kruki (Галина Крук), ukraina kirjandusteadlase ja mitme kirjandusliku auhinna laureaadi etteheide Euroopale ja Euroopa humanitaaridele, kes tihtilugu ei mõista Ukraina ajalugu ja praeguseid sündmusi. Trükis ilmus ka juba varem Verschiku tõlkes facebookis avaldatud Alex Averbuchi […]
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna võitja ilukirjandusliku tõlke kategoorias on Alari Allik. Kõrge tunnustuse pälvis Alliku tõlge klassikalisest jaapani keelest: Sei Shōnagon, «Padjamärkmed» (Tallinna Ülikooli Kirjastus). Ilukirjanduse tõlkeauhinna žürii esimehe Hasso Krulli sõnul võeti valikut tehes arvesse tõlke elavust, stiili nõtkust ja huumoritaju, samuti teose tõlkimiseks tehtud aastatepikkust eeltööd. Loe uudist […]
Koguteos „Translation Under Communism“ on esimene katse koondada uurimusi tõlkimise ajaloost Nõukogude Liidus ja teistes Ida-Euroopa kommunistlikes režiimides. Selle on koostanud ja toimetanud Christopher Rundle, Anne Lange ja Daniele Monticelli; raamat ilmus kirjastuses Palgrave Macmillan. Raamatus käsitletakse tõlkepraktikaid Venemaal, Ukrainas, Jugoslaavias, Ungaris, Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias ja Poolas Nõukogude võimu diktaadi […]
Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse näitus Ilmar Laabani tõlgetest annab ülevaate selle Eesti kultuuriloo jaoks olulise luuletaja ja tõlkija tegevusest. Virtuaalnäitus annab hea võimaluse tutvuda Laabani laiahaardelise valikuga tõlgitavatest autoritest ja keeltest, millesse ta luulet tõlkida suutis. Tänu lisatud käsikirjalistele ja masinkirjalistele materjalidele annab näitus Laabani loomingu ülevaatele nauditavalt isikliku ja […]
Keele ja Kirjanduse ning Eesti Keele Instituudi konverentsil teeb Daniele Monticelli ettekande „Väikekirjanduse võimalused ja lõksud suurte keelte tõlketuruleesti-itaalia suuna näitel“. Ettekanne keskendub eestikeelse kirjanduse tõlgetele itaalia keelde, seostades tõlkeprotsesse antud keelesuunal laiemate keele- ja kultuuripoliitiliste arengutega mõlemas keeleruumis. Konverentsi lõpetavas paneeldiskussioonis väikekeeltest osaleb ka Anna Verschik. https://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/477.html
Alari Allik tutvustas Janar Alale Postimehe intervjuus Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlget ning Jaapani kirjanduse ja kultuuri eripärasid. Juttu tuli Heiani ajastu (794–1192) õukondlikust rivaalitsemisest ja salongides tegutsenud õuedaamide mõjust Jaapani kirjanduse arengule. Lisaks sellele kõneldi identiteedi ja kehalisuse seostest kirjandusliku eneseväljendusega ning puudatati erinevaid Jaapani keele, mõttelaadi ja esteetika eripärasid, […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Tekst jäi […]
Värskes „Tõlkija Hääle“ numbris tutvustab Daniele Monticelli projekti „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“. Monticelli toob välja projekti peamised teoreetilised seisukohad ja eesmärgid, esitades ka projekti perioodilise jaotuse sisulised põhjendused. Projekti töörühm loodab teha laiapõhjalist koostööd erinevate tõlkemaastiku osapooltega ja jõuda lähemale eesmärgile kirjeldada tõlkelugu osana Eesti […]
Inspireerituna Marcel Prousti suurteose „Kadunud aega otsimas“ I osa, „Swanni poolel“, tõlke hiljutisest ilmumisest (Kirjastus Atlantis 2021, tõlkija Tiina Ainola), samuti Prousti 150. sünniaastapäevast, toimub Kirjanike Maja musta laega saalis kirjandusliku kolmapäeva raames kohtumine kolme Prousti-tõlkijaga, Triinu Tamme, Tõnu Õnnepalu ja Anti Saarega. Vestlust juhib TLÜ prantsuse kirjanduse lektor Kaia […]
Prantsuse kirjanduse lektor Kaia Sisask kirjutab 3. septembri Sirbis Marcel Prousti „Du côté de chez Swann“ eestikeelsest tõlkest „Swanni poolel“ (tõlk Tiina Ainola), mis on esimene osa autori seitsmeköitelisest romaanist „Kadunud aega otsimas“. Artiklis joonistab Sisask välja Prousti retseptsiooni keerdkäigud Eestis ning teeb romaani alguslause lähilugemise näol lugejale nähtavaks tõlkija ees seisnud […]
Projekti „Tõlkimine ajaloos“ liikmed tutvustasid teemasid, mis haakusid mitmete keeleareaalide tekstide tõlkimisega. Prof. Anna Verschik tegi sissejuhatuse, tutvustades teoreetilisi seisukohti mitmekeelsusest. Kaia Sisask ja Ülo Siirak jätkasid François Rabelais’ Pantagrueli tõlke analüüsiga. Maris Saagpakk tutvustas mitmekeelsuse erinevaid tahke ja tõlkelahendusi baltisaksa kirjanduses, Anne Lange näitas mitmekeelsuse esinemise viise Tammsaare Tõe […]
Doktorant Miriam Rossi kirjutab nõukogude perioodile keskenduvas veebiväljaandes „Communist Crimes“ NSVL autorite tõlkeloomingu rollist kirjanike eneseväljenduse ühe kanalina. Rossi toob näiteid Pasternaki, Danieli, Sinjavski ja Brodski loomingu avaldamisest ja tõlkimisest väljaspool Nõukogude Liitu („tamizdat“) ja nende tekstide levitamisest NSVL-s. Loe edasi siit: https://communistcrimes.org/en/smuggling-west-tamizdat-and-translations-ussr