Piret Pärgma esines 14.-15. märtsil Madridi Complutense ülikoolis toimunud rahvusvahelisel doktorantide tõlketeemalisel konverentsil „I Congreso Internacional de Doctorado sobre Traducción“ ettekandega „Challenges of constructing translator biographies: Estonian literary translators in the 1920s-1930s.“
Alari Allik
25 postitust
Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbris kirjanduslikust dekadentsist (2024, 1-2) ilmusid Daniele Monticelli artikkel “Sõeludes dekadentsi: Gabriele D’Annunzio tõlge ja retseptsioon XX sajandi alguse eesti kultuuris”, Kaia Sisaski artikkel “Guy de Maupassanti novellid Eestis XX sajandi algupoolel. Tõlked ja retseptsioon läbi dekadentsi prisma” ja Kristjan Haljaku artikkel “Tumedad templid täis magususi […]
2014. aastast ilmuv Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat „Tõlkija hääl XI“ koondab taas tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist. „Sütitava sissejuhatuse“ rubriigis võtab Anne Lange kokku Jaan Kaplinski lähenemise tõlkimisele: keel on suhtlemise, mitte tõeluse tunnetamise vahend. Sellest aga järeldub, et see „eelkeel“, milleni me ükskõik mis keelest ja ükskõik mis […]
Anna Verschik esines 19. oktoobril Ukraina Rahvusliku Kirjandusmuuseumi konverentsil “Tänapäeva ukraina kirjandus maailma kontekstis” ettekandega “Uuemad ukraina ja eesti kirjanduse kontaktid (tõlgete näitel)”.
22. novembri kirjanduslikul kolmapäeval “Jää vait, müra!” kõnelesid Maarja Kangro ja Daniele Monticelli Valerio Magrelli vaimukast ja melanhoolsest luulekogust, luulest, tõlkimisest ja elust. Lisaks arutelule võisid külastajad nautida ka uuemat itaalia flöödimuusikat Jolán Kissi ja Tarmo Johannesse esituses.
Aile Möldre osales 19. oktoobril Vilniuse Ülikooli poolt korraldatud konverentsil “The Periodicals and a Changing Society. The 200th Anniversary of the Lithuanian Periodical Press” kus pidas ettekande “Serialised Novels in Estonian Newspapers in the Beginning of the 20th Century: From Development to Corruption of Literary Taste?”. Ettekandes käsitleti 1900-1940 järjejutuna […]
2.-3. septembril toimus Koolimäe loomemajas Eesti Kirjanike Liidu Tõlkijate sektsiooni noorte tõlkijate suvekool, kus Alari Alliku juhendamisel oli võimalik proovida kätt Matsuo Bashō (1644-94) haikude tõlkimisega. Esimeses seminaris anti ülevaade klassikalise jaapani keele grammatikast ja haikuluule võtetest. Seejärel tutvuti eestikeelsete tõlgete ja seniste tõlketavadega ning arutleti erinevate lähenemisviiside üle. Tõlgitavad […]
Mitmed eesti keeleinimesed, tõlkijad ja luuletajad on viimase kahe aasta jooksul võtnud ukraina kirjasõna vahendamise eriliseks südameasjaks, ettevõtmisega on liitunud ka ajakiri Looming, mille lehekülgedel on korduvalt avaldanud ukraina autorite eestikeelseid tõlkeid. 28. mail lugesid Ukraina kultuurikeskuse õuel oma tõlkeid meie silmapaistvad luuletajad ja tõlkijad Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla, Igor Kotjuh ja Anna Verschik, originaale […]
4.-6. maini toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, EestiKunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“,mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsessekultuuriuurimisse. Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas: 4. mailEesti Teaduste Akadeemias, 5. mail Eesti Kunstiakadeemias ning 6. mail Tallinna Ülikoolis. Konverents […]
14. aprillil Kirjanike liidu musta laega saalis algusega kell 18.00 esines Anne Lange ettekandega “Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ajaloost” ja vastne kultuurkapitali tõlkepreemia laureaat Ülar Ploom rääkis teemal “Dante tõlkimisest, põrgust paradiisini.”
14. aprillil esinesid Tartu Linnaraamatukogu 110. sünnipäeva kõnekoosolekul Daniele Monticelli, David Vseviov, Johanna Ross ja Paavo Matsin. Janika Kornbergi juhatatud vestlusel osalesid Heidi Iivari, Merca ja Mart Kivastik. Tõlkeuuringute professor Daniele Monticelli esines üritusel ettekandega „Läbides piire: Eesti kultuuriidentiteedi tõlkelisusest“ Ettekanne mõtestas piiride, identiteedi ja kultuuri seotust ning käsitles tõlkimist kui olulist […]
Sirbis ilmunud põhjalikus arvustuses andis Daniele Monticelli ka lühikese ülevaate Dante tõlkeloost ja rõhutas, et “”Jumaliku komöödia” eestindamise lõpuleviimine on väga tähtis sündmus Eesti kultuuriloos. See pakub praegustele ja tulevastele eesti lugejate põlvkondadele hindamatu võimaluse tutvuda lähemalt inimkonna ühe kõrgeima vaimusünnitisega. Isegi 700 aastat pärast valmimist ei ole see lakanud […]
Loomingu Raamatukogus ilmus jaapani kirjandusklassika “Vana bambuseraiduri lugu” (Taketori monogatari, 10 saj), mille on klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommentaaridega varustanud Alari Allik. Teos on varustatud tõlkija järelsõnaga, mis tutvustab teksti saamislugu ja tõlgendustraditsiooni. Kultuuriportaalist saab lugeda teosest katkendit.
22. veebruari kirjanduslikul kolmapäeval tõid Anna Verschik, Katja Novak, Veronika Kivisilla ja Kätlin Kaldmaa Tallinna Kirjanike Majas ukraina ja eesti keeles publiku ette rea ukraina kaasaegset luulet (Ija Kiva, Katerina Mihalitsõna, Alex Averbuch, Ostap Slõvõnski jt). Musitseerisid Dmytro Cherepov (viiul), Sofiia Javorska (viiul) ja Kateryna Fyl (klaver).
Daniele Monticelli vestles Vikerraadio saates “Loetud ja kirjutatud” Valner Valmega “Jumaliku komöödia” tõlke- ja tõlgendustraditsioonist. Saadet on võimalik kuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608836899/loetud-ja-kirjutatud-daniele-monticelli-dante-jumalik-komoodia
Professor Anna Verschik rääkis Vikerraadio saates Ukraina sõjaaegse luule olemusest ja tutvustas lähemalt luuletusi, mida ta ukraina keelest eesti keelde tõlkinud on. Saadet on võimalik kuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608837331/keelesaade-ukraina-sojaaegsest-luulest
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. Artiklis arutletakse, kuidas on võimalik tõlkes edasi anda pinget prantsuse allkeelte ja ajastute vahel olukorras, kus meie kultuurikontekstis pole olemas mitte ühtki vastet nende kajastamiseks. Ometi on Ilotar […]
Viies BAASi (Baltic Association for Asian Studies) konverents Asia in Transition / Tradition as the Source of Change toimus 23.-25. septembrini Tallinna ülikoolis. Konverentsil osales suur hulk Ida-, Kagu- ja Kesk-Aasia ning Lähis-Ida uuringute seotud teadlasi erinevatest riikidest. Ettekandega esines ka Alari Allik, kes rääkis A. Strugatski ja A. Sisaski […]
Tartu Kirjanduse Majas tähistati 30. septembril rahvusvahelist tõlkijate päeva. Aktusel pidas Alari Allik ettekande „Piiniate piinad, podokarpuse okkad, lainetavad glütsiiniad: Uku Masing jaapani kirjanduse tõlkijana.“Anti üle Lembe ja Edvin Hiedeli toimetajaauhind, mille pälvis Krista Mõisnik, ja August Sanga luuletõlke auhind, mille pälvis Paul-Eerik Rummo soome luuletaja Paavo Haavikko luuletuse “Teine […]
Tulivee keskuses Ida-Virumaal leidis 27.-28. augustini aset järjekordne tõlkijate suvekool, kus arutati tõlkimise ja tõlkeajalooga seotud probleeme. Ette kannetega esinesid Kaia Sisask (“Balzaci ja teiste prantsuse 19. sajandi realistide tee Eesti Vabariigist sotsrealismi tingimustesse”), Daniele Monticelli („Pioneer, trikster või aktivist? Cipollino seiklused sõjajärgsest Itaaliast läbi Nõukogude Eesti Euromaidani Ukrainani”), Küllike […]
TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimus üritus „Jõel on kallas kahel pool: Jaapani kirjanduse tõlkimisest Eestis“, kus osalesid Margit Juurikas ja Alari Allik Tallinna ülikoolist ning Kairi Jets ja Ene Selart Tartu ülikoolist. Zoomi vahendusel liitus aruteluga ka Hiroshima ülikooli kaasprofessor Lauri Kitsnik. Vestlusel tehti kokkuvõtteid senitehtust ja tutvustati […]
Ajaloo- ja tõlkeuuringute rahvusvaheline võrgustik ühendab kirjaliku ja suulise tõlke ajalugu uurivaid teadlasi. Liituma on oodatud kõik teadlased ja üliõpilased, kes huvituvad kirjalikust ja/või suulisest tõlkest olenemata institutsionaalsest, geograafilisest või erialasest taustast. Registreeruda saab võrgustiku kodulehel historyandtranslation.net/join. Võrgustikul on järgmised eesmärgid: Tuua esile kirjaliku ja suulise tõlke ajaloo uurimise olulisus […]
25.-28. mail 2022 toimub Tallinnas ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku (historyandtranslation.net) konverents “Ajalugu ja tõlge: multidistiplinaarsed perspektiivid”. Ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku konverents keskendub kirjaliku ja suulise tõlke ajaloole ning selle uurimisega kaasnevatele teoreetilistele ja metodoloogiliste probleemidele. Osalejatelt oodatakse ettekandeid, milles tõlkimist käsitletakse nii ajaloo uurimise konstitutiivse kategooriana kui ka ajalooliselt spetsiifilise […]
23. aprillil kl 10.00 toimub Tallinna Ülikooli hispaania keele ja kultuuri eriala seminari mille teemaks on hispaaniakeelsete maade kirjandus ja selle tõlkimine Link seminarile: https://zoom.us/j/97575299033 Kava 10:00–10:15 kogunemine ja tervitus. Merilin Kotta, Tallinna Ülikool. 10:15–10:45 Pablo Neruda teekond eesti tõlkes: ründajast rändajaks ja rändajast armastajaks. „Armastusluuletused“ (tõlge 2019). Tõlkija Mari Laan, Toledo kirjastus. 10:45–11:15 […]
Mari Laan tutvustab Sirbis Mario Vargas Llosa romaani “Paha tüdruk” eestikeelset tõlget, mille autoriks on Marianne Ots. Tegu on XX sajandi Ladina-Ameerika mõjukaima kirjanikuga, kes on saanud nii Nobeli auhinna (2010) kui ka Cervantese preemia (1994). Eesti keeles on Vargas Llosalt varem ilmunud „Kutsikad“ (1975, tlk Jüri Talvet) „Kapten ja […]