Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse näitus Ilmar Laabani tõlgetest annab ülevaate selle Eesti kultuuriloo jaoks olulise luuletaja ja tõlkija tegevusest. Virtuaalnäitus annab hea võimaluse tutvuda Laabani laiahaardelise valikuga tõlgitavatest autoritest ja keeltest, millesse ta luulet tõlkida suutis. Tänu lisatud käsikirjalistele ja masinkirjalistele materjalidele annab näitus Laabani loomingu ülevaatele nauditavalt isikliku ja […]
Uudised ja sündmused
46 postitust
Keele ja Kirjanduse ning Eesti Keele Instituudi konverentsil teeb Daniele Monticelli ettekande „Väikekirjanduse võimalused ja lõksud suurte keelte tõlketuruleesti-itaalia suuna näitel“. Ettekanne keskendub eestikeelse kirjanduse tõlgetele itaalia keelde, seostades tõlkeprotsesse antud keelesuunal laiemate keele- ja kultuuripoliitiliste arengutega mõlemas keeleruumis. Konverentsi lõpetavas paneeldiskussioonis väikekeeltest osaleb ka Anna Verschik. https://portaal.eki.ee/koik-syndmused/details/477.html
Alari Allik tutvustas Janar Alale Postimehe intervjuus Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlget ning Jaapani kirjanduse ja kultuuri eripärasid. Juttu tuli Heiani ajastu (794–1192) õukondlikust rivaalitsemisest ja salongides tegutsenud õuedaamide mõjust Jaapani kirjanduse arengule. Lisaks sellele kõneldi identiteedi ja kehalisuse seostest kirjandusliku eneseväljendusega ning puudatati erinevaid Jaapani keele, mõttelaadi ja esteetika eripärasid, […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Tekst jäi […]
Inspireerituna Marcel Prousti suurteose „Kadunud aega otsimas“ I osa, „Swanni poolel“, tõlke hiljutisest ilmumisest (Kirjastus Atlantis 2021, tõlkija Tiina Ainola), samuti Prousti 150. sünniaastapäevast, toimub Kirjanike Maja musta laega saalis kirjandusliku kolmapäeva raames kohtumine kolme Prousti-tõlkijaga, Triinu Tamme, Tõnu Õnnepalu ja Anti Saarega. Vestlust juhib TLÜ prantsuse kirjanduse lektor Kaia […]
Prantsuse kirjanduse lektor Kaia Sisask kirjutab 3. septembri Sirbis Marcel Prousti „Du côté de chez Swann“ eestikeelsest tõlkest „Swanni poolel“ (tõlk Tiina Ainola), mis on esimene osa autori seitsmeköitelisest romaanist „Kadunud aega otsimas“. Artiklis joonistab Sisask välja Prousti retseptsiooni keerdkäigud Eestis ning teeb romaani alguslause lähilugemise näol lugejale nähtavaks tõlkija ees seisnud […]
Projekti „Tõlkimine ajaloos“ liikmed tutvustasid teemasid, mis haakusid mitmete keeleareaalide tekstide tõlkimisega. Prof. Anna Verschik tegi sissejuhatuse, tutvustades teoreetilisi seisukohti mitmekeelsusest. Kaia Sisask ja Ülo Siirak jätkasid François Rabelais’ Pantagrueli tõlke analüüsiga. Maris Saagpakk tutvustas mitmekeelsuse erinevaid tahke ja tõlkelahendusi baltisaksa kirjanduses, Anne Lange näitas mitmekeelsuse esinemise viise Tammsaare Tõe […]
Ajaloo- ja tõlkeuuringute rahvusvaheline võrgustik ühendab kirjaliku ja suulise tõlke ajalugu uurivaid teadlasi. Liituma on oodatud kõik teadlased ja üliõpilased, kes huvituvad kirjalikust ja/või suulisest tõlkest olenemata institutsionaalsest, geograafilisest või erialasest taustast. Registreeruda saab võrgustiku kodulehel historyandtranslation.net/join. Võrgustikul on järgmised eesmärgid: Tuua esile kirjaliku ja suulise tõlke ajaloo uurimise olulisus […]
25.-28. mail 2022 toimub Tallinnas ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku (historyandtranslation.net) konverents “Ajalugu ja tõlge: multidistiplinaarsed perspektiivid”. Ajaloo ja tõlkeuuringute võrgustiku konverents keskendub kirjaliku ja suulise tõlke ajaloole ning selle uurimisega kaasnevatele teoreetilistele ja metodoloogiliste probleemidele. Osalejatelt oodatakse ettekandeid, milles tõlkimist käsitletakse nii ajaloo uurimise konstitutiivse kategooriana kui ka ajalooliselt spetsiifilise […]
Harkivis toimunud konverentsil esines dotsent Anne Lange ettekandega „On the Complementarity of Translation and Cultural Studies“, mis tutvustas Lange, Daniele Monticelli ja Christopher Rundle koostöös koostatavat käsiraamatut „Handbook on the History of Translation Studies“. Routledge kirjastuses ilmuv käsiraamat annab ülevaate tõlkeuuringute hetkeseisust ja arengutest ning on mõeldud interdistsiplinaarsele sihtrühmale. Lisaks hetkeseisu […]
23. aprillil kl 10.00 toimub Tallinna Ülikooli hispaania keele ja kultuuri eriala seminari mille teemaks on hispaaniakeelsete maade kirjandus ja selle tõlkimine Link seminarile: https://zoom.us/j/97575299033 Kava 10:00–10:15 kogunemine ja tervitus. Merilin Kotta, Tallinna Ülikool. 10:15–10:45 Pablo Neruda teekond eesti tõlkes: ründajast rändajaks ja rändajast armastajaks. „Armastusluuletused“ (tõlge 2019). Tõlkija Mari Laan, Toledo kirjastus. 10:45–11:15 […]
Laupäeval, 10. aprillil esines Kaia Sisask Vikerraadios kuulsa prantsuse luuletaja Charles Baudelaire 200. sünniaastapäevale pühendatud saates. Saates „Loetud ja kirjutatud“ lahkas Sisask Baudelaire mõju eesti kultuurile ja tutvustas erinevatel perioodidel tehtud tõlkeid. Saadet saab järelkuulata siin: https://vikerraadio.err.ee/1608157972/loetud-ja-kirjutatud-charles-baudelaire-i-200-sunniaastapaev
Professor Anna Verschik esines 21. aprillil 2021 ettekandega Euroopa Komisjoni eesti tõlkijate osakonna koolitussarja “Mitmekeelsus ja selle erinevad tahud” raames. Loengutes räägitakse mitmekeelsuse mõistest, mitmekeelsusega seonduvatest müütidest, mitmekeelse isiku identiteedist ja mitmekeelsest kõnest.
Mari Laan tutvustab Sirbis Mario Vargas Llosa romaani “Paha tüdruk” eestikeelset tõlget, mille autoriks on Marianne Ots. Tegu on XX sajandi Ladina-Ameerika mõjukaima kirjanikuga, kes on saanud nii Nobeli auhinna (2010) kui ka Cervantese preemia (1994). Eesti keeles on Vargas Llosalt varem ilmunud „Kutsikad“ (1975, tlk Jüri Talvet) „Kapten ja […]
Professor Anna Verschik tutvustas err portaalis novaator uuemaid vaateid mitmekeelsusele. Verschik rõhutas, et mitmekeelsus on nii ajaloos kui tänapäeval palju tavalisem nähtus kui tihti arvatakse. Lisaks tõstis Verschik esile keeleteadlikkust ja passiivse keeleoskuse tähtsust – võime keeltevahelisi seoseid luua avab uksi ka keelte juurde, mida me otseselt õppinud ei ole. […]
11. jaanuaril kaitses Miriam McIlfatrick-Ksenofontov doktoritööd “Mapping the Invisible: The Elaboration of a Creative Approach to Translating Poetry” („Kaardistades nähtamatut: loova luuletõlke väljatöötamine“). Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli dotsent Anne Lange ning professor Daniele Monticelli. Oponendid olid Tartu Ülikooli dotsent Maria-Kristiina Lotman ning Ida-Anglia Ülikooli emeriitprofessor Jean Boase-Beier. Äsja “Loomingus” ilmunud […]