Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad

4.-6. maini toimub konverents “Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus”

4.-6. maini toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti
Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“,
mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse
kultuuriuurimisse. Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas: 4. mail
Eesti Teaduste Akadeemias, 5. mail Eesti Kunstiakadeemias ning 6. mail Tallinna Ülikoolis.

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes
dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome
dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja
Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk
(kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega. 4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste
Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika. Claude Debussy, Jean
Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku
Gross, klaveril Johan Randvere. 5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner,
Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.
Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi
juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres
Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi kava on leitav siin.