Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad

Jaapani kirjanduse tõlkide sümpoosion Tartus

TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimus üritus „Jõel on kallas kahel pool: Jaapani kirjanduse tõlkimisest Eestis“, kus osalesid Margit Juurikas ja Alari Allik Tallinna ülikoolist ning Kairi Jets ja Ene Selart Tartu ülikoolist. Zoomi vahendusel liitus aruteluga ka Hiroshima ülikooli kaasprofessor Lauri Kitsnik.

Vestlusel tehti kokkuvõtteid senitehtust ja tutvustati tulevikuplaane. Tõdeti, et Jaapani kirjanduse tõlkimise seis on parem kui kunagi varem – eelmisel aastal ilmus kuus teost, koguni kaks korda rohkem kui aasta varem. Samas on endiselt suureks probleemiks ennesõjaaegsete oluliste autorite (Mori Ōgai, Natsume Sōseki, Nagai Kafū jt) puudumine. Et seda lünka kiiremini täita ja täiendada muuhulgas kirjandusele spetsialiseeruvate üliõpilaste lugemisvara, kaaluti moodsa jaapani kirjanduse antoloogia koostamist, mis võiks sündida Tallinna ja Tartu spetsialistide ühisprojektina.

Ühe olulise teemana tõstatus ka järelkasvu küsimus. Praegune tõlkijate põlvkond sai hoo sisse 90ndate alguses Eesti Humanitaarinstituudis ning järelkasvuga on tegeletud ka Tartus, kus Eri Miyano käe all on regulaarselt jaapani keelt õpetatud. Kuna kasvavad honorarid ja toetused on muutnud tõlkija elukutse küllaltki tõsiseltvõetavaks karjäärivalikuks, siis on lootust, et üha enam noori pühendub tulevikus tõlkimisele. Ülikoolide ülesanne oleks võimaldada neile põhjalikku väljaõpet ja igakülgset tuge teel esimeste tõlgete avaldamiseni.