Methise 2024. a kevadnumbris ilmus doktorant Piret Pärgma artikkel „„Looduse universaal-biblioteek“: raamatusarja juhtumiuuring“. Kirjastuse Loodus (1920–1940) raamatusarja „Looduse universaal-biblioteek“ (1927–1931) võib lugeda esimeseks järjepidevalt ilmunud täiskasvanutele mõeldud tõlkekirjanduse sarjaks Eesti Vabariigis. Sarja tervikloo konstrueerimisel on tuginetud arhiivi- ja ajakirjanduslikule materjalile, kirjastuse Loodus kirjastatud väljaannetele ning kaasaegsete mälestustele. Artiklis mõtestatakse ka […]
Publikatsioonid
16 postitust
Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbris kirjanduslikust dekadentsist (2024, 1-2) ilmusid Daniele Monticelli artikkel “Sõeludes dekadentsi: Gabriele D’Annunzio tõlge ja retseptsioon XX sajandi alguse eesti kultuuris”, Kaia Sisaski artikkel “Guy de Maupassanti novellid Eestis XX sajandi algupoolel. Tõlked ja retseptsioon läbi dekadentsi prisma” ja Kristjan Haljaku artikkel “Tumedad templid täis magususi […]
19. sajandi ungari romantilise luuletaja Sándor Petőfi esimene eestikeelne tõlge ilmus juba 1878. aastal. Algul saksa keele kaudu, hiljem otse ungari keelest, on Petőfi looming köitnud tõlkijaid ja lugejaid tänapäevani. Kirjaniku 200. sünniaastapäevaks Szilárd Tóthi poolt kokku pandud kogumik sisaldab läbilõiget autori loomingu eestikeelsetest tõlgetest läbi aegade. Eessõna „Sándor Petőfi […]
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. Artiklis arutletakse, kuidas on võimalik tõlkes edasi anda pinget prantsuse allkeelte ja ajastute vahel olukorras, kus meie kultuurikontekstis pole olemas mitte ühtki vastet nende kajastamiseks. Ometi on Ilotar […]
Lange intervjueeritav Hillary Footitt on Londoni ülikooli professor, kes keskendub oma akadeemilises tegevuses piirkondadele, kus valitseb poliitiline ja sotsiaalne ebavõrdsus. Footitt rõhutab, et lähenemine tõlkeloo uurimisele peaks olema etnograafiline, nii et minevik ja olevik oleksid jälgitavas dialoogis. Tõlkimine sisaldab tema hinnangul võõruse mõistmist ja representeerimist, mis on vahendamisprotsessi paratamatuks osaks. […]
Kirjastuse Tänapäev menukas Punase raamatu sarjas ilmus Mari Laane tõlge Mehhiko kirjaniku Valeria Luiselli romaanist „La historia de mis dientes“. New Yorgis resideeruv Luiselli kirjutab nii inglise kui hispaania keeles ning kuulub hinnatumate kaasaegsete Ladina-Ameerika autorite hulka. 2013. aastal hispaania keeles ilmunud teose vahendaja eesti keelde on hispaaniakeelsete kirjanduste kirjanduste […]
Veebruarikuu „Sirbis“ teeb Kristjan Haljak ülevaate Loomingu Raamatukogus 2021. aastal välja antud kirjandusest, keskenduses surma käsitlemisele. Haljak loob surma kujutamise tüpoloogia, tuues välja viis kas vormilt või teemalt eristuvat rühma. LR ühe aastakäigu teoste võrdlemine annab ootamatu vaatenurga ja kõrvutab tekste erinevatest ajastutest ja keeltest. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/surm-loomingus/
8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on […]
Märtsikuises Loomingus ilmus ukraina autorite luulet, millele sekundeerisid Eesti autorid. Anna Verschiku tõlkes ilmus Lvivist pärit Halõna Kruki (Галина Крук), ukraina kirjandusteadlase ja mitme kirjandusliku auhinna laureaadi etteheide Euroopale ja Euroopa humanitaaridele, kes tihtilugu ei mõista Ukraina ajalugu ja praeguseid sündmusi. Trükis ilmus ka juba varem Verschiku tõlkes facebookis avaldatud Alex Averbuchi […]
Koguteos „Translation Under Communism“ on esimene katse koondada uurimusi tõlkimise ajaloost Nõukogude Liidus ja teistes Ida-Euroopa kommunistlikes režiimides. Selle on koostanud ja toimetanud Christopher Rundle, Anne Lange ja Daniele Monticelli; raamat ilmus kirjastuses Palgrave Macmillan. Raamatus käsitletakse tõlkepraktikaid Venemaal, Ukrainas, Jugoslaavias, Ungaris, Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias ja Poolas Nõukogude võimu diktaadi […]
Alari Allik tutvustas Janar Alale Postimehe intervjuus Sei Shōnagoni „Padjamärkmete“ tõlget ning Jaapani kirjanduse ja kultuuri eripärasid. Juttu tuli Heiani ajastu (794–1192) õukondlikust rivaalitsemisest ja salongides tegutsenud õuedaamide mõjust Jaapani kirjanduse arengule. Lisaks sellele kõneldi identiteedi ja kehalisuse seostest kirjandusliku eneseväljendusega ning puudatati erinevaid Jaapani keele, mõttelaadi ja esteetika eripärasid, […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Tekst jäi […]
Värskes „Tõlkija Hääle“ numbris tutvustab Daniele Monticelli projekti „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“. Monticelli toob välja projekti peamised teoreetilised seisukohad ja eesmärgid, esitades ka projekti perioodilise jaotuse sisulised põhjendused. Projekti töörühm loodab teha laiapõhjalist koostööd erinevate tõlkemaastiku osapooltega ja jõuda lähemale eesmärgile kirjeldada tõlkelugu osana Eesti […]
Doktorant Miriam Rossi kirjutab nõukogude perioodile keskenduvas veebiväljaandes „Communist Crimes“ NSVL autorite tõlkeloomingu rollist kirjanike eneseväljenduse ühe kanalina. Rossi toob näiteid Pasternaki, Danieli, Sinjavski ja Brodski loomingu avaldamisest ja tõlkimisest väljaspool Nõukogude Liitu („tamizdat“) ja nende tekstide levitamisest NSVL-s. Loe edasi siit: https://communistcrimes.org/en/smuggling-west-tamizdat-and-translations-ussr
Anne Lange artikkel ilmus Luc van Doorslaeri ja Ton Naaijkensi kogumikus “The Situatedness of Translation Studies. Temporal and Geographical Dynamics of Theorization”. Artikkel näitab Tartu-Moskva semiootikakoolkonnast põrkuva Toropi totaalse tõlke kontseptsiooni seotust humanitaaria teiste valdkondadega. Torop interpreteerib üht Catfordi tõlketüüpi kommunikatsiooni ja autokommunikatsiooni võtmes. Käsitledes tõlget tähenduseloome metafoorina, rõhutab Torop […]
Daniele Monticelli artikkel “Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series Loomingu Raamatukogu” ilmus ajakirja Journal of Baltic Studies 51/3 erinumbris “Entangled Cultures in the Baltic Region”(2020). Artikkel analüüsib Loomingu Raamatukogu raamatusarja, uurides seda sulaaja kontekstis. Sari ilmub 1957. aastast ja keskendub väliskirjanduse tõlgetele. Artikkel näitab, kuidas Loomingu Raamatukogu […]