8. aprilli Sirbis saab lugeda Daniele Monticelli artiklit eesti kirjanduse suurtesse keeltesse tõlkimist ja tõlgete edu mõjuteguritest. Monticelli alustab tõdemusest, et eesti kirjandus saab maailmakirjanduseks läbi tõlgete ning näitab siis itaaliakeelsete tõlgete näitel, missugused on peamised kriteeriumid eesti kirjanduse itaalia lugejani jõudmiseks. Kõige olulisemat rolli mängivad tõlketurul tõlketoetused, järgmiseks on eesti autorite ja eesti kirjanduse tõlkijate isiklik initsiatiiv ning seejärel kirjastuste huvi. Valitud näidete alusel (Meelis Friedenthal, Tiit Aleksejev, Piret Raud, Andrus Kivirähk, Lennart Meri) joonistab Monticelli välja eesti kirjanduse tõlgete erinevad saatused itaalia kirjandusmaastikul.
You may also like
Anne Lange artikkel ilmus Luc van Doorslaeri ja Ton Naaijkensi kogumikus “The Situatedness of Translation Studies. Temporal and Geographical Dynamics of Theorization”. […]
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. […]
19. sajandi ungari romantilise luuletaja Sándor Petőfi esimene eestikeelne tõlge ilmus juba 1878. aastal. Algul saksa keele kaudu, hiljem otse ungari keelest, […]
Ajakirja Keel ja Kirjandus erinumbris kirjanduslikust dekadentsist (2024, 1-2) ilmusid Daniele Monticelli artikkel “Sõeludes dekadentsi: Gabriele D’Annunzio tõlge ja retseptsioon XX sajandi […]