19. sajandi ungari romantilise luuletaja Sándor Petőfi esimene eestikeelne tõlge ilmus juba 1878. aastal. Algul saksa keele kaudu, hiljem otse ungari keelest, on Petőfi looming köitnud tõlkijaid ja lugejaid tänapäevani. Kirjaniku 200. sünniaastapäevaks Szilárd Tóthi poolt kokku pandud kogumik sisaldab läbilõiget autori loomingu eestikeelsetest tõlgetest läbi aegade. Eessõna „Sándor Petőfi luule eestindamisest ja valimiku koostamise põhimõtetest“ kaasautoriks olid lisaks kogumiku koostajale ka Piret Norvik ja Maris Saagpakk.
You may also like
Doktorant Miriam Rossi kirjutab nõukogude perioodile keskenduvas veebiväljaandes „Communist Crimes“ NSVL autorite tõlkeloomingu rollist kirjanike eneseväljenduse ühe kanalina. Rossi toob näiteid Pasternaki, […]
Värskes „Tõlkija Hääle“ numbris tutvustab Daniele Monticelli projekti „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850-2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“. Monticelli toob välja projekti peamised […]
Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri kuuluv proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba […]
Kaia Sisask ja Ülo Siirak avaldasid Tõlkijate hääle kümnendas numbris artikli “Rabelais’ limusiinlane renessansiaegse humanistliku diskursuse taustal ja tema hübriidkeel eesti tõlkes”. […]