26. oktoobril 2022 toimus koostöös Baltisaksa Kultuuri Seltsiga Eestis seminar „Kuidas tõlkida (baltisaksa) ajalugu?“ Suurt publikuhuvi pälvinud seminari sissejuhatuse tegi Maris Saagpakk, kes andis ülevaate alates 1991 ilmunud baltisaksa kirjanduse tõlgetest ja nende retseptsiooni peamistest suundadest. Järgnesid ettekanded tõlkijatelt Hanna Miller, Tiiu Relve, Reet Bender, Pille Toompere ja Agur Benno, kelle vahendusel on eesti lugejateni jõudnud nii mälestuskirjandust kui ilukirjandust erinevatest baltisaksa ajaloo perioodidest. Seminari modereeris Urmas Oolup, kes on samuti baltisaksa kirjandust tõlkinud.
You may also like
Mitmed eesti keeleinimesed, tõlkijad ja luuletajad on viimase kahe aasta jooksul võtnud ukraina kirjasõna vahendamise eriliseks südameasjaks, ettevõtmisega on liitunud ka ajakiri […]
2014. aastast ilmuv Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat „Tõlkija hääl XI“ koondab taas tõlketeemalisi kirjutisi mitmest žanrist. „Sütitava sissejuhatuse“ rubriigis võtab […]
Anne Verschik osales festivali HeadRead raames 31. mail kell 19.00 toimunud ukraina luule lugemisel Ukraina Kultuurikeskuses. Oma tõlkeid ja/või tõlgendusi esitasid Maarja Kangro, Igor […]
Anna Verschik esines 19. oktoobril Ukraina Rahvusliku Kirjandusmuuseumi konverentsil “Tänapäeva ukraina kirjandus maailma kontekstis” ettekandega “Uuemad ukraina ja eesti kirjanduse kontaktid (tõlgete […]