Rahvusvaheline konverents Tõlkimine ajaloos toob Tallinnasse 150 spetsialisti arutama tõlgete rolli üle ajaloos. Konverents on esimene ettevõtmine hiljuti loodud võrgustiku Ajalugu ja tõlkimine raames ja pakub võrdlevat ja rahvusülest vaatenurka ajaloole, vaadeldes seda läbi tõlkeloo prisma.
Osalejaid on 25 riigist Euroopast ja Põhja-Ameerikast, mis võimaldab näidata kaasaegse tõlketeaduse erinevaid tahke, aga ka kokkupuutepunkte kirjandus-, keele- ja kultuuriteaduse, ajalooteaduse ja rahvusvaheliste suhete uuringutega ning usuteaduse ja filosoofiaga. Ettekandjaid ühendab arusaam tõlkeuuringute ja ajaloo suhetest – ajaloo kujunemises on oluline roll tõlgetel ning ka vastupidi, tõlkeid uurides peab silmas pidama ajaloolist konteksti. Tõlkelugu on seega murrangulistele muudatustele aluse pannud või neid kujundanud isikute ja kultuurivahendamise viiside lugu, mis ei ole piiratud ühest keelest teise ümberpaneku analüüsiga, vaid keskendub tõlgete toimimisele laiemas kultuurikontekstis. Tõlkeloo uurimine näitab keele kui meediumi rolli ajaloolistes arengutes ja muudab nähtavaks ja vaadeldavaks ühiskondlikud võimusuhted ja teatud perioodidel valitsenud diskursused. Konverents toimub nimetatud võrgustiku History and Translation Network ja Eesti Teadusfondi poolt rahastatud grandi PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850–2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ koostöös.
Konverentsi kavaga saab tutvuda siin. Kõik soovijad on oodatud kuulama nii plenaaresinejaid kui ettekandeid sektsioonides.
Konverentsil esinevad projekti liikmed Anna Verschik, Kaia Sisask ja Maris Saagpakk. Verschiku ettekanne „Translations of Yiddish Literature into Estonian: the Role of Individual Translators“ keskendub eesti kirjanduse kontekstis perifeerse jidiši kirjanduse tõlkijate (keele)biograafilisele taustale. Sisaski ettekanne „From social to socialist. The Translation And Reception of French 19th and Early 20th Century Realism in Estonia During the Soviet Occupation“ käsitleb prantsuse realismi esindajate tõlkeid eesti keelde ja diskursiivseid muutusi nende tõlgete retseptsiooniraami muutuses sõdadevahelisest perioodist nõukogude perioodi esimeste kümnenditeni. Saagpakk räägib teemal „Translations and Emancipation of Estonians. What Genre is Suitable for a Peasant Reader?“ ja käsitleb 19. sajandi rahvavalgustuse perioodil tõlgitud tekste, näidates, kuidas lähtekeelte ja tekstide variatiivsus ajas kasvas.
