11. jaanuaril kaitses Miriam McIlfatrick-Ksenofontov doktoritööd “Mapping the Invisible: The Elaboration of a Creative Approach to Translating Poetry” („Kaardistades nähtamatut: loova luuletõlke väljatöötamine“). Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli dotsent Anne Lange ning professor Daniele Monticelli. Oponendid olid Tartu Ülikooli dotsent Maria-Kristiina Lotman ning Ida-Anglia Ülikooli emeriitprofessor Jean Boase-Beier.
Äsja “Loomingus” ilmunud intervjuus selgitab Miriam McIlfatrick-Ksenofontov oma töö eesmärki ajakirja peatoimetajale Indrek Mesikepile sõnadega, mis toovad hästi esile luule tõlkimisega seotud põhiprobleemi: „Kuidas panna keel kõnelema mingist sündmusest, mis oma olemuselt ei ole kirjeldatav? Luule ei kirjelda, luule käivitab midagi lugejate meeltes. See oli see, millest ma olin huvitatud: luuletaja, lõpetatud luuletuse lugeja ja tõlkija vaimne tegevus. [—] Ükskõik kuidas olemasolevat luuleteksti ka analüüsida, lõpuks peab tõlkija istuma maha, siis küsima endalt: kui mul on kõik need interpretatsioonid ja analüüsid, siis mida ma nüüd nendega teen? Oluline pole, kuidas ma mingi kõnekujundi inglise keelde ümber panen. Ma pean leidma tee selleni, mida ma nimetan sõnade-eelseks, nähtamatuks, ja vaatama, mida teeb keel algses luuletuses.“
Intervjuu on täies mahus loetav siin: Tallinna kividest, Põhja-Iiri barrikaadidest ja nähtamatusest sõnade taga — Looming Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
