Projekti juhib Prof. Daniele Monticelli ja selles osalevad viis (vanem)teadurit ja mitu Tallinna Ülikooli kraadiõppurit

Daniele Monticelli
Itaalia uuringute ja semiootika professor

Daniele uurimistöö keskendub tõlkimise võimalustele ja piirangutele radikaalsete kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste kontekstis, erilise tähelepanu all on rahvusliku identiteeti konstrueerimine ja dekonstrueerimine Kesk- ja Ida- Euroopas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, tsenseerimine ja dissidentlus kommunismi võimu all ning praegused debatid maalilmakirjanduse ja tõlkimise alal. Ta on arendanud Juri Lotmani arusaama tõlkimisest üldiseks raamistikuks tõlkimise ja tõlkijate kui kultuurimuutuste mõjutajate uurimisel ning täiendanud tõlkeuuringuid poststrukturalistlike ja kriitilise teooria mõistestikuga.

Daniele kaitses doktorikraadi (2008) semiootika alal Tartu ülikoolis, läbis järeldoktorantuuri külalisteadlasena Yale’i ülikoolis võrdleva kirjandusteaduse osakonnas (2013–2014), töötas teaduri ja lektorina Tartu ülikooli Germaani, Romaani ja Slaavi filoloogia instituudis ning töötab praegu professorina Tallinna ülikoolis. Daniele Monticelli ETISes.

Kontakt: daniele.monticelli@tlu.ee

Alari Allik
Jaapani uuringute lektor

Alari on Tallinna ülikooli Jaapani uuringute lektor. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele. Ta on pööranud tähelepanu erinevatel võtetele võõraste autorite tutvustamisel eesti lugejatele ja analüüsinud Uku Masingu ja Rein Raua tegevust selles vallas.

Alari kaitses doktoritööd 2015 aastal Tallinna Ülikoolis. 2018 aastal oli ta Jaapani Fondi külalisteadur Jaapani uuringute rahvusvahelises teaduskeskuses Kyōtos.

Lisaks teadustööle on Alari tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse “Bibliotheca Asiatica” sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō “Mägikodu” ja Fujiwara no Teika koostatud “Sada luuletust, sada luuletajat”. 2021 aasta mais ilmuvad Sei Shōnagoni “Padjamärkmed”. Alari Allik ETISes.

Kontakt: alari.allik@tlu.ee

Anne Lange
Tõlkeuuringute dotsent

Anne uurimistöö fookuses on Eesti tõlkelugu kultuuriajaloo taustal. Ta on käsitlenud tõlkimist omaette sotsiaalse süsteemina, mis sõltub teistest süsteemidest ja on kontekstitundlik. Kirjeldades tõlke toimimist ajaloos, on ta kombineerinud tõlkimise makro- ja mikrotasandite uurimist, et tuua välja tõlkimisega kaasnevate kommunikatiivsete protsesside selektiivsus ja muutumine ajas.

Doktorikraadi kaitses ta Tallinna Ülikoolis (2007) kirjandusteaduse erialal Ants Orase tõlkepoeetikast. Tallinna Ülikooli Kirjastuses 2015. aastal ilmunud raamat „Tõlkimine omas ajas“ annab kolme juhtumiuuringu näitel ülevaate eesti tõlke tüpoloogilisest teisenemisest ajavahemikus 1895–1985 ja seob tõlked neid kujundanud teiste sotsiaalsete süsteemidega. Praegu töötab ta Tallinna Ülikoolis tõlkeuuringute dotsendina. Anne Lage ETISes.

Kontakt: alange@tlu.ee

Aile Möldre
Kirjastustegevuse dotsent

Aile koordineerib andmekogumist arhiivides, koostab katalooge ja andmebaase, mis sisaldavad teavet ilukirjanduslike tõlkeraamatute, perioodikas ilmunud tõlgete ning tõlkijate kohta. Raamatuloolasena keskendub ta Eesti kirjastustegevusele ja raamatutoodangule aastatel 1850-2010. Need teemad hõlmavad kirjastamise arengu ja selles osalevate institutsioonide tegevuse sotsiaalse, poliitilise, kutuurilise ja majandusliku keskkonna uuringuid. Raamatutoodangu käsitlus sisaldab tõlkeraamatute statistlist analüüsi ning tõlgete osakaalu, koostise ja rolli uurimist erinevate perioodide ilukirjanduslike väljaannete hulgas.

Aile omandas filoloogiateaduste kandidaadi kraadi 1992. aastal Peterburi Kultuuriinstituudist ning doktorikraadi infoteadustes 2005. aastal Tallinna Ülikoolis. Käesoleval ajal töötab ta Tallinna Ülikooli Digitaaltehnoloogiate Instituudis kirjastustegevuse dotsendina. Aile Möldre ETISes.

Kontakt: aile@tlu.ee

Maris Saagpakk
Saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent

Marise peamine uurimisvaldkond on baltisaksa kirjandus ja kultuurilugu. Alates doktoritööst, mis käsitles personaalse ja kollektiivse identiteedi konstrueerimist baltisaksa autobiograafiates, on Marise teadustöö keskendunud ajaloo kajastamisele kirjanduses ning ühiskondlike hierarhiate väljendumisele erinevates kirjalikes tekstides. Maris on kasutanud postkoloniaalse lektüüri võmialusi ja näidanud, kuidas kirjandus aitab luua erinevaid koloniaalse identiteedi vorme. Oma artiklites on ta käsitlenud baltisaksa tekste alates 17. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Kõige uuem uurimisvaldkond on mitmekeelsus baltisaksa kirjanduses ja mitmekeelsuse tõlkimine.

Maris kaitses oma doktoritöö kirjandusteaduse teemal 2007. aastal. Ta on olnud DAAD, Robert-Bosch-Stiftungi ja Herder Instituudi stipendiaat. Töötab Tallinna Ülikoolis Humanitaarteaduste instituudis Saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsendina. Maris Saagpakk ETISes.

Kontakt: saagpakk@tlu.ee

Anna Verschik
Üldkeeleteaduse professor

Anna uurimistöö keskendub keelekontaktidele ja mitmekeelsusele. Ta on avaldanud artikleid keelekontaktide ja mitmekeelsuse kohta Baltimaades, keskendudes eesti-vene ja eesti-inglise keelekontaktidele ja kontaktide põhjustatud keelemuutustele. Ta on arendanud koodikopeerimismudelit ja kasutuspõhiseid lähenemisi keelekontaktidele. Tema uurimisteemade hulgas on jidiš Balti riikides ja jidiši-järgsed juudi etnolektid (s.t Balti juutide mitmekeelsus, etnolektid, nagu vene jidiš ja juudi-leedu keel). Tõlkeuuringute alal on Anna uurinud tõlkeid eesti ja leedu keelde, s.h võrdlev uuring Šolem Aljchemi tõlkimisest. Nendes uurimustes rakendas ta Even-Zohari polüsüsteemide teooriat, Toropi totaaltõlke kontseptsiooni ja deskriptiivseid lähenemisi.

Anna lõpetas 1990. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. Tal on diplom Oxfordi ülikooli juudi ja heebrea uuringute keskusest. Anna doktorikraad on Tartu ülikoolist üldkeeleteaduse alalt ning praegu töötab ta Tallinna ülikoolis. Anna Verschik ETISes.

Kontakt: anna.verschik@tlu.ee

Miriam Anne McIlfatrick-Ksenofontov
Inglise keele ja ingliskeelsete kirjanduste lektor

Miriami uurimistöö peamiseks fookuseks on luuletõlge kui loominguline protsess. Ta vaatleb luule kirjutamist ja tõlkimist kui teed teatud mõtete ja tunnete keeleliste väljenduseni kujul, mida ei anna edasi tavapärane keelekasutus. Miriam uurib, mis juhtub siis, kui luuletaja loob teose ja seda levitab, laiendades seeläbi oma loomingu (nii loomeprotsessi kui selle tulemuse) olemust ja toimet. Miriam keskendub teose retseptsioonile lugejate ja kuulajate hulgas, teda huvitab, mil viisil toimub luuletuses trükitud tekstist kaugemale ulatuva tähenduse loomine.

Tallinna ülikoolis kaitstud tõlkeuuringute-alases doktoritöös (2021) selgitab Miriam välja tõlkepoeetika loomingulise käsitluse alused. Doktoritöö uurib protsessi, mis ulatub originaalluuletuse loomiseks vajalikust sõnade-eelsest impulsist kuni tõlgitud luuletuse valmisversioonini, sisaldades samas loomingulise tegevuse kontiinumis nii luuletaja kui ka tõlkija otsuseid ja lahenduskäike. Miriam tõlgib eesti luulet inglise keelde nii suuliseks ettekandmiseks kui avaldamiseks ajakirjades, antoloogiates ja kogumikes, ta on tõlkinud mh Doris Kareva, fs-i, Triin Soometsa, Asko Künnapi, Kätlin Kaldmaa, Indrek Hirve, Juhan Viidingu luulet. Miriam McIlfatrick-Ksenofontov ETISes.

E-posti aadress: miriamk@tlu.ee

Doktorandid

Mari Laan
Kultuuride uuringute doktorant

Mari uurimisvaldkonnaks on hispaania- eesti tõlkelugu. Tema doktoritöö keskseks küsimuseks on, kes ja mis mõjutab seda, milliseid ilukirjanduslikke teoseid, autoreid ja kirjandusi tõlgitakse. Teoreetiliseks toeks on sealjuures eelkõige Pierre Bourdieu kultuurisotsioloogia ja temast lähtuvad autorid. Vastus sellele küsimusele kujuneb üsna mitmetasandiliseks: alates rahvusvahelisest kirjandusruumist kuni sihtkultuuri olude ning konkreetsete isikute ja institutsioonideni.

Mari on õppinud ja töötanud Tartu Ülikoolis hispaania filoloogia erialal ning oma magistritöös uuris reaalide tõlkimist hispaania-eesti tõlgetes. Ta tegeleb ka hispaaniakeelese kirjanduse tõlkimise ja kirjastamisega Toledo kirjastuses.

 

Miriam Rossi
Kultuuride uuringute doktorant

Miriam õpib Tallinna ülikoolis kultuuride uuringute doktoriõppes. Ta on õppinud Itaalias Pavia ülikoolis inglise ja vene keelt ja kirjandust ning tema magistritöö keskendus Boris Pasternaki „Kuningas Leari“ tõlkele. Doktoriõppes uurib ta luuletõlke rolli Nõukogude aja lõpus, eriti samizdat’i salajast ringlust; uurimus seob tõlkeajaloo, Nõukogude ajaloo, luuletõlke ja võrdleva kirjandusteaduse. Doktoritöös seab Miriam eesmärgiks hõlmata kolme tõlkepraktikates üliolulist ning omavahel läbipõimunud aspekti – konteksti, tõlkijat ja teksti, – sidudes neid Pierre Bourdieu sotsioloogilise teooria ja Aleksei Jurtšaki analüüsiga Nõukogude Venemaa lõpuperioodi kultuurimaastiku kohta.

Kristjan Haljak
Kultuuride uuringute doktorant

Kristjan omandas magistrikraadi romanistika erialal Tallinna ülikoolis. Ta võrdleb doktoritöö raames nooreestlase Jaan Oksa ja prantsuse varasürrealistliku klassiku Lautréamont’i loomingut varamodernistliku luulekeele revolutsiooni taustal. Tema uurimistöö rõhuasetus on (transgressiivse) seksuaalsuse vaatlemisel mõlema autori loomingus. Teoreetilises plaanis töötab ta peamiselt Sigmund Freudi ning Jacques Lacani psühhoanalüütilis(t)e meetodi(te) kirjandusteaduslike rakendusprintsiipidega.

Piret Pärgma
Kultuuride uuringute doktorant

Piret on lõpetanud kirjaliku tõlke magistriõppe Tallinna Ülikoolis. Tõlkeuuringutest paeluvad Piretit eelkõige tõlkijauuringud, tõlkija nähtavuse teema ning tõlkija positsioon kultuuriväljal.  Doktoriõppes uurib Piret ingliskeelse ilukirjanduse tõlkijaid Eestis kolmel eri ajaperioodil ning paigutab nad ajastu kultuurilisse konteksti, lähtudes Bourdieu väljateooria kesksetest mõistetest ning Lieven D’hulst’i ja Anthony Pymi tõlkeloo kirjutamise meetoditest. Piret Pärgma ETISes.