Eesti tõlkeloo bibliograafia sisaldab avaldatud teaduspublikatsioone ja esseistikat tõlkimisest, tõlgetest ja tõlkijatest Eesti ajaloo eri perioodidel. Teosed on liigitatud Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusgrandis „Tõlkimine ajaloos, Eesti 1850–2010: Tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ kasutatava Eesti tõlkeloo periodiseeringu järgi. Bibliograafia alguses on käsitlused, mis ulatuvad üle erinevate perioodide piiride. Bibliograafia lõpus on Eesti tõlkeloo teemalised magistritööd ja tõlkekirjanduse bibliograafiad.
Bibliograafia täieneb pidevalt ja palume kõikidel bibliograafia kasutajatel meid selles aidata, märkides bibliograafias hetkel puuduvaid ja värskelt ilmuvaid töid siia.
Bibliograafia sisaldab linke teoste täistekstidele, mis on veebis saadaval. Lähitulevikus on kavas ka ülejäänud bibliograafias loetletud teoseid digiteerida.
Banhard, Evelin. 2008. „For Page or for Stage? The Myth of Shakespeare in Estonia.“ – Interlitteraria 13 (2), 457–468.
Chalvin, Antoine, Anne Lange ja Daniele Monticelli, eds. 2011. Between Cultures and Texts: Itineraries in Translation History. With an Introduction by Theo Hermans. Part II. History of Translation in Estonia. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Gielen, Katiliina. 2012. Translation History in Systems: Studies on the Estonian Translational Space of the 20th Century. Dissertationes philologiae anglicae Universitatis Tartuensis 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Gielen, Katiliina ja Klaarika Kaldjärv. 2016. „Method and Theory: On the Compilation of a Collection of Texts in Estonian Translation History.“ – Interlitteraria 21 (1), 35−50..
Kaalep, Ain. 2001. „Baudelaire Eestis. Märkmeid I.“ – Keel ja Kirjandus 6, 390–393..
Kaalep, Ain. 2002. „Baudelaire Eestis. Märkmeid II.“ – Keel ja Kirjandus 1: 26–29..
Kaalep, Ain. 2004. „Baudelaire Eestis. Märkmeid III.“ – Keel ja Kirjandus 10, 755–761. .
Kaldjärv, Klaarika ja Katiliina Gielen. 2019. „Mission and Sacrifice: Myths of Estonian
Translation History.“ – Серебряный век в русской литературе и культуре конца XIX – первой половины XX вв. = Silver Age in Russian Literature and Culture in the Late 19th Century and the First Half of the 20th Century. Acta Slavica Estonica, 10; Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia 16, 310–327. Tartu: University of Tartu Press.
Kuldkepp, Mart. 2011. „Vanapõhja kirjanduse tõlkeloost ja selle tähendusest eesti kultuurile.“ – Keel ja Kirjandus 6, 449–452.
Lange, Anne. 2015. Tõlkimine omas ajas: Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost. Tallinn: TLÜ Kirjastus.
Lange, Anne. 2017. „A Vision in Times of Need: Milton in Estonia.“ – Milton in Translation: Theory and Practice, toimetanud Angelica Duran, Islam Issa ja Jonathan Olson, 185−198. Oxford: Oxford University Press.
Lange, Anne ja Daniele Monticelli. 2012. „Kuidas kirjutatakse tõlkelugu?“ – Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber, toimetanud Anne Lange ja Daniele Monticelli, 5−23.
Lange, Anne ja Daniele Monticelli, toim. 2012. Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber.
Liivaku, Uno ja Henno Meriste. 1975. Kuidas seda tõlkida: Järeltormatusest eestinduseni. Tallinn: Valgus.
Lotman, Maria-Kristiina. 2017. „„Tõlkija peab…“: tõlkenormid luulevahenduses 20. sajandi Eestis.“ – Tõlkija hääl 5, 179–188.
Ojamaa, Ott. 2010 [1969/1970]. „Kümnenda muusa muresid.“ – Ott Ojamaa. Armastus seaduslikus abielus. Eesti mõttelugu 92, 54−91. Tartu: Ilmamaa.
Paul, Toomas. 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Tallinn: Emakeele Selts.
Pesti, Mele. 2011. „The Reception of Portuguese-Language Literatures in Estonia. The Historical Context.“ – Interlitteraria 16 (2), 607–627.
Pild, Lea, toim. 2020. Methis. Studia humaniora Estonica 25. Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber.
Ploom, Ülar. 2011. „From Mugandus (Accomodation) towards Discourse-Aware Translation: Some Aspects of an Italian Itinerary in Estonian Translation History.“ – Between Cultures and Texts: Itineraries in Translation History, toimetanud Antoine Chalvin, Anne Lange ja Daniele Monticelli, 213−226. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Puhvel, Jaan. 1992. „Baudelaire’i kajastus ja mõju eesti kirjanduses.“ – Keel ja Kirjandus 4, 193–197.
Päll, Janika. 2012. „Eesti antiigitõlke traditsioonid.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber, toimetanud Anne Lange ja Daniele Monticelli, 38−52.
Raud, Rein. 1986. „Tõlge meie kultuuris.“ – Looming 6, 826–829.
Rähesoo, Jaak. 1996. „The Reception of American Literature in Estonia.“ – Interlitteraria 1, 115–125.
Saluäär, Anu. 1992. „Sada aastat rootsi kirjandust eesti keeles.“ – Keel ja Kirjandus 7, 413–418.
Soovik, Ene-Reet ja Kaisa Vaher. 2012. „Kolm Eesti Robinsoni: Daniel Defoe romaan eesti tõlkes.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber, toimetanud Anne Lange ja Daniele Monticelli, 118−128.
Sütiste, Elin. 2009. Tõlke mõiste dünaamikast tõlketeaduses ja eesti tõlkeloos. Dissertationes semioticae Universitatis Tartuensis 13. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sütiste, Elin ja Maria-Kristiina Lotman. 2016. „“The translator must… ”: On the Estonian translation poetics of the 20th century.“ – Interlitteraria 21(1), 17−34.
Sütiste, Elin. 2017. „„Tõlkija peab…“: nõudmised ilukirjandusliku proosa tõlkijaile 20. sajandi Eestis.“ – Tõlkija hääl 5, 170–178.
Talvet, Jüri. 1991. „Hispanistikast ja selle taustadest Eestis.“ – Keel ja Kirjandus 8, 477–484.
Talviste, Katre. 2004. „Raiped teetähisteks. Kaugematest ja lähematest Baudelaire’i lugemistest.“ – Vikerkaar 12, 91–104.
Tarvas, Mari. 2002. „Austria kirjandusest ja selle vahendamisest Eestis.“ – Looming 11, 1705−1713.
Torop, Peeter. 1980. „Rahvusliku tõlkeloo teadvustamisest.“ – Keel ja Kirjandus 1, 63–64.
Torop, Peeter. 1999. Kultuurimärgid. Eesti mõttelugu 30. Tartu: Ilmamaa.
Torop, Peeter. 2011. Tõlge ja kultuur. Heuremata. Tallinn; Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Torop, Peeter. 2020. „Ideoloogia väli tõlketeooria ja tõlkeloo dialoogis.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 25. Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber, 9–26.
Annist, August ja Gustav Saar. 1936. Kreutzwald, Jean Paul ja Witschel. Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised ꞊ Publikationen der Akademischen Literarischen Vereinigung zu Tartu 11. Tartu: Akadeemiline Kirjandusühing.
Miller, Voldemar. 1954. „A. S. Gribojedovi „Häda mõistuse pärast“ Tallinna väljaandest (1831).“ – Looming 7, 887–889. Ilmunud ka: Miller, Voldemar. 1972. Minevikust tulevikku, 86–90. Tallinn: Eesti Raamat.
Mits, Krista. 2012. „Pilk ingliskeelse kirjanduse tõlgetele 18. sajandi lõpust 20. sajandi algusveerandini.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber, toimetanud Anne Lange ja Daniele Monticelli, 70−85.
Ross, Kristiina, koost. 2007. Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Ross, Kristiina. 2001. „Reiner Brockmann – vaimulik tõlkija või Lasnamäe lambur.“ – Vikerkaar 4, 86–90.
Ross, Kristiina. 2016. „Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked.“ Keel ja Kirjandus, 8–9, 652−668.
Tafenau, Kai. 2011. Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Vinkel, Aarne. 1958. „J. J. Rousseau teoste tõlkest ja tundelisest kirjandusest XVIII sajandi Eestimaal.“ – Keel ja Kirjandus 1, 21–24.
Adams, Valmar. 1957. „Turgenev eesti keeles.“ – Looming 6, 925– 929.
Adams, Valmar = Адамс, Валмар. 1960. „Тургенев на эстонском языке.“ – И. С. Тургенев (1818–1883–1958). Статьи и материалы, 541–550. Орел: Орловское книжное издательство.
Issakov, Sergei. 1962. „I. A. Gontšrov ja Baltimaad.“ – Looming 6, 946–952.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей и М. Алёхина. 1963. „Русская литература в Эстонии в 1880-е гг.“ – Ученые записки ТГУ, вып. 139, 95–163.
Issakov, Sergei. 1964. „Vene rahvaraamat XIX sajandi eesti lugeja laual.“ – Keel ja Kirjandus 2, 80–88.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей. 1970. „Русская литература в Эстонии в 1890-е гг.“ – Ученые записки ТГУ, вып. 251, 92–202.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей. 1973. Русская литература в Эстонии в XIX веке: диссертация … д-ра филологических наук. Тарту: Тартуский государственный университет.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей. 1975. „Пушкин и эстонская литература конца XIX века.“ – Пушкин и литература народов Советского Союза, 464–480. Ереван: Издательство Ереванского госуниверситета.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей. 1978. „Ранний этап знакомства с творчеством Л. Н. Толстого в Эстонии (конец XIX века).“ – Толстой и литература народов Советского Союза, 359–368. Ереван: Издательство Ереванского госуниверситета.
Kaljo, Th. 1930. „Jakob Kõrv’i „Luigemäe Olli“ algupärast.“ – Eesti Kirjandus 24 (8), 353–364.
Monticelli, Daniele. 2019. „Born Translating: The Transn/lational Roots of Estonian National Identity.“ − National Identity in Translation, toimetanud Lucyna Harmon ja Dorota Osuchowska, 225−240. Berlin [etc.]: Peter Lang.
Monticelli, Daniele, Piret Peiker ja Krista Mits. 2018. „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses.“ – Keel ja Kirjandus 12, 915−941.
Pärli, Ülle. 2000. „Tõlkimine kui kultuurimehhanism: 19. sajandi lõpu eestindused vene kirjandusest.“ – Kultuuritekst ja traditsioonitekst, toimetanud Ülle Pärli, 92−105. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Saagpakk, Maris. 2017. „Zur Rezeption von Dramen August von Kotzebues in Estland.“ – Alexander Košenina, Kristel Pappel ja Harry Liivrand. August von Kotzebue: Ein streitbarer und umstrittener Autor, 137−154. Hannover: Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften.
Salu, Herbert. 1968. Seid umschlungen, Millionen! Die frühesten Übersetzungen von Schillers Liedern and Balladen in Skandinavien und im Baltikum. Stockholm: Vaba-Eesti.
Salu, Herbert. 1970. „Esimesed eestikeelsed tõlked Schilleri oodist „Laul rõõmule““. – Herbert Salu, Kauged rannad ja oma saar: esseid eesti kirjandusest, 242−302. Stockholm: Eesti Raamat.
Andresen, Nigol. 1960. „Eesti kirjanduslikust elust sajandi vahetusel ja L. Tolstoist.“ – Keel ja Kirjandus 11, 667–671.
Borovikova, Maria = Боровикова, Мария. 2018. „О двух переводах ≪Реквиема≫ Анны Ахматовой на эстонский язык.“ – Серебряный век в русской литературе и культуре конца XIX – первой половины XX вв. = Silver Age in Russian Literature and Culture in the Late 19th Century and the First Half of the 20th Century. Acta Slavica Estonica, 10; Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia, 16, 345–358. Tartu: University of Tartu Press.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей. 1970. „О рецепции творчества М. Ю. Лермонтова в Эстонии (до 1917 года).“ – Ученые записки Латвийского гос. университета, т. 126, 5–25.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей. 1970. „М. Горький и литературная жизнь Эстонии начала XX века.“ – Горький и литература народов Советского Союза, 202–247. Ереван: Издательство Ереванского госуниверситета.
Issakov, Sergei. 1981. „Anton Tšehhov eesti kirjandus- ja kultuurielus (Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul).“ – Keel ja Kirjandus 11, 669–680; 12, 710–721.
Lukas, Liina. 2008. „Saksa kirjandus Noor-Eesti ajal.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 1/2. Noor-Eesti erinumber, toimetanud Marin Laak, 186–198.
Monticelli, Daniele. 2006. „Keeleuuendus ja tõlkimine Noor-Eesti kultuurilise utoopia raames Villem Ridala tõlgitud „Süütu“ tõlke näitel.“ – Keel ja Kirjandus 5, 379−386; 6, 477−490.
Monticelli, Daniele. 2008. „Noor-Eesti projektist tänapäeva Eesti kultuurilis-poliitilise diskursuse taustal. Kriitilised ülestähendused.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 1/2. Noor-Eesti erinumber, toimetanud Marin Laak, 276−287.
Monticelli, Daniele. 2016. „(Trans)forming National Images in Translation. The Case of the “Young Estonia” Movement.“ – Interconnecting Translation Studies and Imagology.Benjamins Translation Library 119, toimetanud Luc van Doorslaer, Peter Flynn ja Joep Leerssen, 277−297. Amsterdam ; Philadelphia: John Benjamins.
Monticelli, Daniele. 2017. „Cercando l’Europa. “Traduzioni” dell’Italia nella cultura estone di inizio Novecento.“ − LEA – Lingue e Letterature d’Oriente e d’Occidente 6, 491−510.
Möldre, Aile. 2011. „Publications of Literary Translation in Estonia in 1901–1917: An Overview.“ − Between Cultures and Texts: Itineraries in Translation History, toimetanud Antoine Chalvin, Anne Lange ja Daniele Monticelli, 151−164. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Ploom, Ülar. 2005. „D’Annunzio „L’innocente“ ja Ridala „Süütu“: mõningaid vähem teadvustatud aspekte seoses Noor-Eestiga. Eelmärkeid ja hüpoteese.“ – Looming 12, 1851–1862.
Siirak, Erna. 1960. „Tšehhovi lühiproosa eesti lugeja laual.“ – Keel ja Kirjandus 1, 12–26.
Sisask, Kaia. 2008. „Mõningaid tähelepanekuid Johannes Aaviku kirjanduslikust prantsuse-orientatsioonist ja tõlketegevuse spetsiifikast.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 1/2. Noor-Eesti erinumber, toimetanud Marin Laak, 116−124.
Stepaništševa, Tatjana = Степанищева, Татьяна. 2018. „Цель и средства: русская литература в серии Йоханнеса Аавика “Hirmu ja ouduse jutud” (статья первая).“ – Серебряный век в русской литературе и культуре конца XIX – первой половины XX вв. = Silver Age in Russian Literature and Culture in the Late 19th Century and the First Half of the 20th Century. Acta Slavica Estonica, 10; Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia, 16, 328–344. Tartu: University of Tartu Press.
Sööt, Bernhard. 1956. „Leo Tolstoi ja eesti kirjandus.“ – Looming 12, 1800–1811.
Sööt, Bernhard. 1960. „Leo Tolstoi tutvustamine eesti perioodikas kirjaniku eluajal.“ – Looming 11, 1741–1746.
Sütiste, Elin. 2008. „„Hea tõlke“ konstrueerimine tõlkekriitikas (ajakirjas „Eesti Kirjandus“ aastail 1906–1922 avaldatud tõlkearvustuste põhjal).“ – Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev. Acta Universitatis Tallinnensis, Humaniora A 28, toimetanud Maris Kirme ja Rein Veidemann, 95−136. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Anni, August. 1922. „Kalevala eesti keeles.“ – Eesti Kirjandus 16 (4), 113–126.
Anni, August. 1931. „Soome kirjandus Eestis.“ – Eesti Kirjandus 25 (2), 71–87.
Annist, August. 1939. „Meie iseseisvusaegne tõlkeklassika ja Eesti Kirjanduse Selts.“ – Eesti Kirjandus 33 (5), 198–221.
Bezzubov, Valeri ja Sergei Issakov. 1972. „Leonid Andrejevi retseptsioon Eestis.“ – Looming 3, 469–493.
Bezzubov, Valeri = Беззубов, Валерий и Сергей Исаков. 1975. „Творчество Леонида Андреева в Эстонии.“ – Ученые записки ТГУ, вып. 358, 28–71.
Ivask, Ivar. 2003 [1964]. „Ants Oras Goethe tõlkijana ja tõlgitsejana.“ – Ivar Ivask, Tähtede tähendust tunda. Eesti mõttelugu 52, koostanud Jüri Talvet, 141−165. Tartu: Ilmamaa.
Laan, Mari. 2019. „Haleda näoga rüütli teekond kurva kuju rüütliks ehk otsetõlkelisuse nõudest XX sajand esimesel poolel.“ – Tõlkija hääl 7, 63–69.
Lange, Anne. 2006. „Transnational consciousness and national identity: a case study of Ants Oras.“ − Thresholds of interpretation: crossing the boundaries in literary criticism, toimetanud Markku Lehtimäki ja Julia Tofantšuk, 89−103. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Lange, Anne. 2007. The Poetics of Translation of Ants Oras: abstract. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid = Tallinn University. Dissertations on humanities. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu.
Lange, Anne. 2009. „On the economy of translating “Lord Jim”.“ – Interlitteraria, 14 (2), 349–368.
Lange, Anne. 2009. „Otse predestineerit.“ – Tuna 3, 151–156.
Linde, Bernhard. 1933. „Eestikeelsed tõlked poola ilukirjandusest.“ – Looming 6, 687–695.
Martinson, Karl. 1972. „Mõnda nõukogude lastekirjanduse tulekust Eestisse 1930-ndail aastail.“ – Keel ja Kirjandus 10, 590–596.
Möldre, Aile. 2012. „Ilukirjanduse tõlked 20. sajandi esimese poole Eesti ja Soome raamatutoodangus (1900–1940).“ – Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber, toimetanud Anne Lange ja Daniele Monticelli, 88−101.
Oras, Ants. 1931. „Mõtteid tõlkekirjanduse puhul.“ – Eesti Kirjandus 25 (12), 609−617.
Oras, Ants. 1931. „Prantsuse süllaabilise värsimõõdu, eriti aleksandriini, edasiandmisest eesti keeles.“ – Eesti Kirjandus 25 (7), 373–379.
Palm, August. 1932. „Kuidas tõlgitakse meil ja kuidas peaks tõlkima.“ – Eesti Kirjandus 26 (1), 20–28; 26 (3):123–131.
Paukson, Harald. 1933. „Viimase aja silmapaistvamaid proosatõlkeid.“ – Looming 8, 958–964; 9, 1067–1072; 10, 1189–1193.
Paukson, Harald. 1934. „Eesti värsitõlke küsimusist ja värskemaist saavutusist.“ – Looming 7, 834−840; 8, 959−964; 9, 1077−1081.
Paul, Toomas. 1998. „Uku Masing ja eesti piiblitõlge.“ – Keel ja Kirjandus 2, 86–89; 3, 173–187.
Pild. Lea. 2020. „Jutustajateksti muutlikkus Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ eestikeelsetes tõlgetes.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 25. Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber, 68–97.
Pullerits, Heivi 1975. „Vene dramaturgia Eestis (kuni 1940. aastani).“ Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Juhendaja Sergei Issakov. Tartu Riiklik Ülikool, vene kirjanduse kateeder.
Roos, Jaan. 1940. „A. H. Tammsaare väliskirjanduslikud huvisuunad ja tõlketoodang.“ – Looming 6, 670–675.
Saar, Gustav. 1927. „Kunstipärasest tõlkest.“ – Looming 8, 751–757.
Saluäär, Anu. 2008. „Marta Sillaots 1887–1969.“ – Anu Saluäär, Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2000, 505−548. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sang, August. 1940. „Mõtteid ja vaatlusi eesti värsitõlkeist.“ – Looming 3, 318−328.
Stepaništševa, Tatjana. 2020. „Johannes Aavik ja vene kirjandus: biograafiline ja kultuurilis-ideoloogiline kontekst.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 25. Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber, 27−49.
Sütiste, Elin. 2009. „Märksõnu eesti tõlkeloost 1906–1940. Tõlkediskursust organiseerivad kujundid.“ – Keel ja Kirjandus 12, 908–924.
Tooming, Aile. 2012. „Valikuid ja võimalusi: ülevaade Uku Masingu luuletõlgetest.“ − Methis: Studia humaniora Estonica 8, 78−91.
Adams, Valmar. 1956. „Lermontov eesti keeles.“ – Looming 2, 248–252.
Adams, Valmar. 1958. „„Jevgeni Onegin“ eesti keeles.“ – Looming 6, 937–946.
Adams, Valmar = Адамс, Валмар. 1958. „„Евгений Онегин“ на эстонском языке.“ – Ученые записки ТГУ, вып. 65, 5–16.
Adams, Valmar. 1959. „Gogol eesti keeles.“ – Looming 4, 615–622.
Adams, Valmar. 1963. „Aleksander Blok ja Eesti.“ – Looming 12, 1896–1910.
Adams, Valmar = Адамс, Валмар. 1964. „Восприятие А. Блока в Эстонии.“ – Блоковский сборник, 5–27. Тарту: Тартуский государственный университет.
Adams, Valmar. 1967. „Karamzin Eestis.“ – Keel ja Kirjandus 5, 269–274.
Andresen, Nigol. 1959; 1961. „Maksim Gorki ja Eesti.“ – Looming 7, 1077–1096; 8, 1227–1245.
Andresen, Nigol. 1962. „Johannes Semper väliskirjanduse tõlkijana, uurijana ja tutvustajana (kirjaniku 70. sünnipäevaks).“– Keel ja Kirjandus 3, 140–150.
Annist, August. 1958. „Antiikeeposte eestikeelseist tõlkeist ja nende värsiprobleemidest.“ – Keel ja Kirjandus 2: 75−89.
Bassel, Naftoli = Бассель, Нафтолий. 1970. Литературные связи Советской Эстонии, под редакцией Э. Я. Сыгеля. Таллин: Ээсти Pаамат.
Borovikova, Maria. 2020. „Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 25. Vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumber, 50–67.
Gielen, Katiliina. 2011. „Authors as Translators: Emerging Hierarchical Patterns of Literary Activity in Early Soviet Estonia.“ – Between Cultures and Texts: Itineraries in Translation History, toimetanud Antoine Chalvin, Anne Lange ja Daniele Monticelli, 201−211. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Gielen, Katiliina. 2012. „Marta Sillaotsa eksplitsiitne ja implitsiitne tõlkepoeetika.“ – Methis. Studia humaniora Estonica 9/10. Tõlkeloo erinumber, toimetanud Anne Lange ja Daniele Monticelli, 104−115.
Haberman, Alice. 1949. „Puškini loomingust eesti keeles.“ – Puškin eesti keeles, 28–70. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst.
Haberman, Alice = Хаберман, А. 1952. „О переводах произведений Пушкина на эстонский язык.“ – Труды Первой и Второй всесоюзных пушкинских конференций, 207–215. Москва; Ленинград: Издательство Академии наук СССР.
Hiedel, Edvin. 1985. „Tõlkimisest.“ – Kirjanduse jaosmaa ’83, koostanud Endel Mallene, 153−155. Tallinn: Eesti Raamat.
Issakov, Sergei ja Hella Plakso. 1968. „Turgenevi retseptsioonist Eestis.“ – Keel ja Kirjandus 12, 717–724.
Issakov, Sergei. 1971. „N. Nekrassovi retseptsioonist Eestis.“ – Keel ja Kirjandus 12, 705–714.
Issakov, Sergei = Исаков, Сергей.1972. „Рецепция творчества Некрасова в Эстонии.“ – Некрасов и литература народов Советского Союза, 247–270. Ереван: Издательство Ереванского университета.
Issakov, Sergei. 1974. „Nõukogudemaa rahvaste kirjanduse eesti keelde tõlkimise ajaloost.“ – Looming 2, 319– 334.
Ivanov, Dmitri ja Maria Tamm. 2012. „Russian Classics in Soviet Estonia: Jaan Kross’s Translation of Griboedov’s Comedy.“ − Acta Slavica Estonica II, Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение VIII, Jaan Kross and Russian Culture, 146−173.
Kaalep, Ain. 1959. „Hiina kirjanduse eestikeelseist tõlkeist.“ – Keel ja Kirjandus 12, 766–767.
Kaldjärv, Klaarika. 2007. Autor, jutustaja, tõlkija: Borgese autofiktsioonid eesti keeles. Dissertationes philologiae romanicae Universitatis Tartuensis 3. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kross, Jaan. 1968. „Mõni sõna August Sangast luuletõlkijana.“ – Jaan Kross, Vahelugemised, 103−107. Tallinn: Eesti Raamat.
Kruus, Oskar. 1962. „Kuidas tuli Majakovski Eestisse.“ – Keel ja Kirjandus 10, 577–590.
Kõressaar, Viktor. 1972. „Antiikkirjandusest eesti keeles.“ – Tulimuld 2, 81−88.
Kõressaar Viktor. 1975. „Ants Oras kui tõlkekirjanik.“ – Tulimuld 4, 187−196.
Lange, Anne. 2011. „Performative translation options under the Soviet regime.“ – Journal of Baltic Studies 43 (3), 401−420.
Lange, Anne. 2011. „Enn Soosaare tõlketegudest.“ – Keel ja Kirjandus 1, 31−47.
Lange, Anne. 2011. „Transitions in the Intercultural Locale: A Case of Two Estonian Translators.“ − Between Cultures and Texts: Itineraries in Translation History, toimetanud Antoine Chalvin, Anne Lange ja Daniele Monticelli, 175−186. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Lange, Anne. 2017. „Editing in the Conditions of State Control in Estonia: The Case of Loomingu Raamatukogu in 1957–1972.“ – Acta Slavica Estonica 9; Труды по русской и славянской филологии 10, 156−173.
Lehtsalu, Urve. 1965. „Hemingway stiil eesti keeles.“ – Keel ja Kirjandus 6; 332–339.
Lotman, Maria-Kristiina ja Elin Sütiste. 2017. „Between accuracy and freedom: On compensation strategies in Estonian literary translation of the 1960s.“ – Acta Slavica Estonica 9; Труды по русской и славянской филологии 10, 174−198.
Monticelli, Daniele. 2011. „“Totalitarian translation” as a means of forced cultural change: the case of postwar Estonia.“ − Between Cultures and Texts: Itineraries in Translation History, toimetanud Antoine Chalvin, Anne Lange ja Daniele Monticelli, 187−200. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Monticelli, Daniele, 2016. „Reconfiguring the sensible through translation: Patterns of “deauthorisation” in postwar Soviet Estonia.“ – Translation and Interpreting Studies 11(3), 416−435.
Monticelli, Daniele. 2020. „Translating the Soviet Thaw in the Estonian context: entangled perspectives on the book series „Loomingu Raamatukogu“.“ − Journal of Baltic Studies 51 (3), 407−428.
Monticelli, Daniele ja Anne Lange. 2013. „Tõlkelised ebakõlad totalitarismi monoloogis.“ – Keel ja Kirjandus 12, 881 – 899.
Monticelli, Daniele ja Anne Lange. 2014. „Translation and Totalitarianism: The Case of Soviet Estonia.“ − The Translator 20 (1), 95−111.
Mägiste, Julius. 1976. „Ants Orase “Aeneise“-tõlke keelelise kujunduse puhul.“ – Tulimuld 1, 35−41.
Möldre, Aile. 2019. „Translations of Non-Russian Soviet Literature in Estonian Book Production (1940s–1980s)“ – Knygotyra 73, 264−288.
Ojamaa, Ott. 2010. „Kümnenda muusa muresid I.“ – Ott Ojamaa, Armastus seaduslikus abielus. Eesti mõttelugu 92, 54−71. Tartu: Ilmamaa.
Ojamaa, Ott. 1976. „Eesti tõlkeilukirjandus 1971–1975.“ – Looming 6, 1005–1011.
Pild, Lea, toim. 2017. Стратегии перевода и государственный контроль = Translation Strategies and State Control. Acta Slavica Estonica 9, Труды по русской и славянской филологии. Литературоведение 10. [Tartu]: University of Tartu Press.
Pild, Lea. 2018. „Tõlkimine kui interioriseerimine: Friedebert Tuglas Aleksei Tolstoi romaani „Peeter Esimene” tõlkijana.“– Tõlkija hääl 6, 136–148.
Rebane, Hilve. 2008. „Tõlkekirjandus.“ – Eesti kirjandus paguluses XX sajandil, toimetanud Piret Kruuspere, 557–614. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Salum, Ants. 1977. „Sergei Jessenini varasem retseptsioon Eestis.“ – Keel ja Kirjandus 7, 392–405.
Salum, Ants. 1975. „Šolohhovi tulek Eestisse.“ – Keel ja Kirjandus 5, 271–282.
Samma, Otto. 1962. „Üht-teist tõlkimisest ja tõlkijatest.“ – Keel ja Kirjandus 7, 385–392.
Sepamaa, Henrik. 1967. „Pilk ilukirjanduse tõlkimise küsimustesse.“ – Keel ja Kirjandus 2, 65–73.
Soosaar, Enn. 1987. „Tõlkeraamatutest täna ja toona.“ – Kirjanduse jaosmaa ’85, koostanud Endel Mallene, 188−204. Tallinn: Eesti Raamat.
Monticelli, Daniele ja Eneken Laanes. 2017. „Battling Around the Exception: A Stateless ‘Russian’ Writer and His Translation in Today’s Estonia.“ − Translation in Russian Contexts: Culture, Politics, Identity, toimetanud Brian James Baer ja Susanna Witt. Advances in Translation and Interpreting Studies 26, 321−335. New York; London: Routledge.
Peep, Harald. 1995. „Apertseptsiooni ja retseptsiooni vaegusest. Ungari kirjanduse käekäigust Eestis.“ – Keel ja Kirjandus 7, 444–448.
Saagpakk, Maris 2014. „Die Übersetzungen der deutschbaltischen Literatur ins Estnische 1991–2009.“ − Loogus, Terje; Pasewalck, Silke; Neidlinger, Dieter (toim.). Interkulturalität und (literarisches) Übersetzen. Wechselwirkungen zwischen Literaturwissenschaft und Translatologie. 267−283. Tübingen: Stauffenburg Verlag.
Soovik, Ene-Reet. 2006. „Translating the Translated: Arundhati Roy and Salman Rushdie in Estonian.“ – Writing back in/and Translation, toimetanud R. J. Granqvist, 155−164. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Soovik, Ene-Reet. 2011. „Estonian Literary Translation in the 21st century: On the Context and the Content.“ − Between Cultures and Texts. Itineraries in Translation History, toimetanud Antoine Chalvin, Anne Lange ja Daniele Monticelli, 227−239. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Erinevate teoste eesti keelde tõlkimise kohta kirjutatud tööd
Aas, Annika. 2004. „The reception of Alice in Wonderland and Winnie-the-Pooh by Estonian children: issues of translation and translatability.“ Magistritöö. Juhendanud Krista Vogelberg. Tartu Ülikool.
Allik, Heli. 2011. „Tõlgitav Céline, tõlkimatu Céline: tõlkefilosoofilisi vaateid romaani „Reis öö lõppu“ keelele ja stiilile.“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Jaakson, Kadri. 2010. „Luule tõlkimisest Federico García Lorca „Mustlasromansside“ näitel.“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Kilk, Karin. 2010. „Ühe tõlkeraamatu teekond ajas: Truman Capote’ „Külmavereliselt“ eesti keeles.“ Magistritöö. Juhendanud Ave Mattheus. Tallinna Ülikool.
Koort, Jekaterina. 2008. „Daodejingí tee ja teede hargnemine.“ Magistritöö. Juhendanud Rein Raud. Tallinna Ülikool.
Leit-Tromp, Kadri. 2005. „Ekvivalentsusest erinevates tekstitüüpides ja ilukirjandusliku tõlke poeetikast Isabel Allende romaani „Armastusest ja varjust“ tõlke näitel,“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Lillemägi, Kristel. 2017. „Gustave Flauberti „Madame Bovary“ eestikeelsete tõlgete võrdlev uurimus: esma- ja kordustõlke keelelised lahendused ning kordustõlke hüpotees.“ Magistritöö. Juhendanud Katiliina Gielen. Tartu Ülikool.
Lilleväli, Helin. 2015. „Kordustõlge Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree“ näitel.“ Magistritöö. Juhendanud Arvi Tavast. Tallinna Ülikool.
Linnat, Kerli. 2003. „The vision of history of E. L. Doctorow in English and in Estonian: a comparative study of “Ragtime” and “Loon Lake” and their translations.“ Master’s thesis. Supervisors Lembit Liivak and Tiina Aunin. Tallinn University of Educational Sciences.
Nõu, Johanna-Brit. 2012. „Charles Bukowski novelli „Postkontor“ eesti- ja soomekeelsete tõlgete analüüs vandesõnade näitel.“ Magistritöö. Juhendanud Triin Pappel. Tallinna Ülikool.
Sark, Karoliina. 2011. „Norra rahvajuttude tõlkimine eesti keelde raamatu „Hedaleni metsa trollid“ näitel.“ Magistritöö. Juhendanud Triin Pappel. Tallinna Ülikool.
Schmidt, Karen. 2011. „Kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimine Daniel Kehlmanni romaani „Maailma mõõtmine“ näitel.“ Magistriprojekt. Juhendanud Terje Loogus. Tartu Ülikool.
Sumberg, Liina. 2006. „Goethes „Faust“ in estnischer Übersetzung.“ Magisterarbeit. Betreuerin: Liina Lukas. Universität Tartu.
Tiro, Annika. 2011. „Hispaania kuldajastu draamakirjanduse tõlkimine eesti keelde Pedro Calderón de la Barca teoste näitel.“ Magistritöö. Juhendanud Kadri Leit-Tromp. Tallinna Ülikool.
Vaher, Kaisa. 2011. „Daniel Defoe „Robinson Crusoe“ tõlked eesti keeles: teksti terviklikkus ja sihtkultuuri kontekst.“ Magistritöö. Juhendanud Ene-Reet Soovik. Tartu Ülikool.
Magistritööd tõlkijatest ja tõlkeprotsessist
Eslon, Kadi. 2012. „Austria, saksa ja šveitsi saksakeelse ilukirjanduse eestindajatest ning nende koostööst kirjastustega aastail 2001–2010.“ Magistritöö. Juhendanud Triin Pappel. Tallinna Ülikool.
Jõerand, Ragne. 2019. „Tõlkija uskumuste mõju tõlkimisele.“ Magistritöö. Juhendanud Mari Uusküla. Tallinna Ülikool.
Kool, Tuulikki. 2017. „Eetilised probleemid ja nende lahendamine Eesti tõlketurul.“ Magistritöö. Juhendanud Arvi Tavast. Tallinna Ülikool.
Laine, Irja. 2011. „Johannes Aaviku keeleuuendus Mika Waltari „Sinuhes“ võrdluses Piret Saluri tõlkega.“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Orgmets, Maarja-Liis. 2020. „Proosatekstide tõlkimine tõlkija pilgu läbi: ilukirjanduse tõlkijad oma tööst aastal 2019.“ Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Pšelovodova, Nadežda. 2009. „Arvo Valton tõlkijana ja kultuuride vahendajana.“ Magistritöö. Juhendanud Ave Mattheus. Tallinna Ülikool.
Põldma, Kersti. 2018. „Переводные художественные тексты в „Хрестоматии“ 1949 г. по современной литературе для эстонских школьников ХI класса: установление авторства.“ Magistritöö. Juhendanud Lea Pild. Tartu Ülikool.
Pärgma, Piret. 2014. „Ingliskeelse ilukirjanduse eestindajad 2000–2009: juhutõlkijate osakaal.“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Raet, Mai. 2020. „Tõlkimise ja tõlkija elukutsega seotud hoiakud, hinnangud ja stereotüübid: uurimus mittetõlkijate hulgas.“ Magistritöö. Juhendanud Triin van Doorslaer. Tallinna Ülikool.
Toomik, Viktoria. 2020. „Tõlkija kuvand lähtuvalt algaja tõlkija ja kliendi ootustest.“ Magistritöö. Juhendanud Triin van Doorslaer. Tallinna Ülikool.
Magistritööd mõne kirjanduse/areaali tõlkimise kohta
Bender, Reet. 2016. „Baltisaksa tekstide tõlgetest eesti keelde alates Teise maailmasõja lõpust kuni tänase päevani. Lisandusi eesti tõlkeloole.“ Juhendanud Terje Loogus. Tartu Ülikool.
Doorslaer, Triin van. 2007. „Saksakeelse tõlkekirjanduse vahendamine ja vastuvõtt Eestis aastatel 1990–2000.“ Magistritöö. Juhendanud Ave Tarrend. Tallinna Ülikool.
Dovgan, Ellen. 2005. „Tõlgitavuse sotsiosemiootilistest parameetritest (ukraina-eesti ilukirjandustõlgete alusel).“ Magistritöö. Juhendanud Pille Eslon. Tallinna Ülikool.
Konsap, Liisa. 2011. „Hispaania kirjanduse retseptsioonist Eestis aastatel 2001–2010.“ Magistritöö. Juhendanud Ingrid Hinojosa ja Kadri Leit-Tromp. Tallinna Ülikool.
Kundla, Marika. 2010. „Austria kirjanduse retseptsioon Eestis 1946–1991.“ Magistritöö. Juhendanud Liina Lukas. Tartu Ülikool.
Lahe, Virge. 2005. „Verlegen als einer der Gegenstände der empirischen Literatursoziologie. Marktforschung über das Verlegen der deutschsprachigen Übersetzungsliteratur in den 90er Jahren in Estland.“ Magisterarbeit. Betreuer Karl Lepa. Universität Tartu.
Paas, Kerli. 2020. „Ingliskeelne kirjandus ajakirjas Romaan.“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Pesti, Mele. 2006. „Portugalikeelse kirjanduse retseptsioon Eestis.“ Magistritöö. Juhendanud Jüri Talvet. Tallinna Ülikool.
Puhang, Ehte. 2018. „Kirjastused hispaaniakeelse maailma vahendajatena.“ Magistritöö. Juhendanud Elin Sütiste. Tartu Ülikool.
Tamberg, Anne. 2009. „Ülevaade hollandikeelse kirjanduse eestindamisest.“ Magistritöö. Juhendanud Anne Lange. Tallinna Ülikool.
Arusoo, Margit, koost. 1995. Norra kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus norra keeles: raamatud = Norsk litteratur på estisk og estisk litteratur på norsk: bøker : [kirjandusnimestik]. Tekstide autorid Jan Brodal ja Sigrid Kangur, tõlkijad Sigrid Kangur ja Jorunn Vestli, eessõna: Krõõt Liivak. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Eesti Rahvusraamatukogu.1996. Prantsuse kirjandus eesti keeles = Littérature francaise en estonien. Teksti autor Henno Rajandi, täiendanud ja toimetanud Kai Ellip. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Eesti Rahvusraamatukogu, Suomen kirjallisuuden tiedotuskesku. 1996. Soome kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus soome keeles, 1847–1994 = Suomen kirjallisuus viron kielellä ja viron kirjallisuus suomen kielellä: kirjandusnimestik. Toimetanud Krõõt Liivak. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ellip, Kai, koost. 1996. Inglise kirjandus eesti keeles: raamatud = English literature in Estonian: books: [kirjandusnimestik]. Teksti autor Enn Soosaar, toimetajad Krõõt Liivak ja Inna Saaret. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ellip, Kai, koost. 2000. Austria kirjandus eesti keeles: raamatud = Österreichische Literatur in Estnischer Sprache: Bücher: [bibliograafia]. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ellip, Kai, koost. 2000. Šveitsi kirjandus eesti keeles: raamatud = Schweizerische Literatur in estnischer Sprache: Bücher. Teksti autor Jaan Kross ja Mati Sirkel, toimetanud Tiina Ritson. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ellip, Kai ja Virve Ennosaar, koost. 1998. Saksa kirjandus eesti keeles 1918–1997 = Deutsche Literatur in estnischer Sprache 1918–1997: kirjandusnimestik. Teksti autor Rita Tasa, toimetanud Tiina Ritson. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Fr. Kreutzwaldi nim. Riiklik Raamatukogu. 1966. Saksa ilukirjandus ja populaarteaduslik kirjandus eesti keeles 1940–1966. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium.
Issakov, Sergei. 1982. Vene kirjandus eesti keeles XIX sajandil: bibliograafianimestik: lisa doktoridissertatsioonile „Vene kirjandus Eestis XIX sajandil“. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium.
Jaaksoo, Andres. 1989. Eestikeelne lastekirjandus. 1., Ilukirjandus 1940–1987. Tallinn: Eesti Raamat.
Jaaksoo, Andres. 2011. Aafrika rahvaste kirjandus eesti keeles 1940–2010: bibliograafia. Tallinn: Steamark.
Kabur, Vaime, koost. 1968. Soome kirjandus eesti keeles, 1941–1968. Eessõna autor R. Parve. Tallinn: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu.
Kabur, Vaime, koost. 1969. Tšehhoslovakkia kirjandus eesti keeles: [kirjanduse nimestik]. Eessõna autor L. Remmelgas. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium.
Kabur, Vaime ja Ene Loddes, koost. 1979. Soome kirjandus eesti keeles = Suomen kirjallisuus eestiksi: raamatud 1881–1978. Eessõna autor N. Andresen. Tallinn: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu.
Koorep, Erich, koost. 1983. NSV Liidu rahvaste lastekirjandus eesti keeles: kirjandusnimestik Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium.
Liivamets, Maire, koost. 1992. Taani kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus taani keeles = Dansk litteratur på estisk og estisk litteratur på dansk. Tekstide autorid Lise Bostrup, Tove Hansen ja Anne Möller. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu; Kopenhaagen: Taani Kirjandusteabekeskus.
Liivamets, Maire, koost. 1993. Rootsi kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus rootsi keeles = Svensk litteratur på estniska och estnisk litteratur på svenska: [bibliograafianimestik]. Teksti autor Anu Saluäär jt. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Metslaid, Viivi, koost. 2007. Tõlkenäidendite kataloog 1940–2006. Toimetanud Marika Ahven ja Marina Nurming. Tallinn: Eesti Näitejuhtide Teatritrupp; Eesti Näitemänguagentuur.
Nacionaliné M. Mažvydo Biblioteka. 1996. Lietuviu-latviu-estu vaiku literaturos vertimai: bibliografija = Lietuviesu-latviesu-igaunu bernu liyeraturas tulkojumi = Leedu-läti-eesti lastekirjanduse tõlked. Vilnius: Nacionaliné M. Mažvydo Biblioteka.
Piirsalu, Palmi ja Jaak Kasemaa, koost. 1981. Väliskirjanduse klassikat lastele: XX sajand: kirjandusnimestik. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium.
Päll, Janika, Ivo Volt, Neeme Näripa ja Kristin Kurs. 2014. Eesti antiigitõlke bibliograafia (EAB) versioon 1.0. Tartu: Tartu Ülikool.
Püss, Leida, koost. 1970. Nõukogude Eesti tõlkekirjandus 1940–1968 = Переводная литература, изданная в Эстонской ССР 1940–1968: bibliograafiline nimestik. Tallinn: Eesti Raamat.
Püss, Leida, koost. 1977. Nõukogude Eesti tõlkekirjandus 1969–1975 = Переводная литература, изданная в Эстонской ССР 1969–1975: bibliograafianimestik. Tallinn: Eesti Raamat.
Püss, Leida, koost. 1983. Nõukogude Eesti tõlkekirjandus 1976–1980 = Переводная литература, изданная в Эстонской ССР в 1976–1980 гг.: bibliograafianimestik. Tallinn: Eesti Raamat.
Püss, Leida, koost. 1988. Nõukogude Eesti tõlkekirjandus 1981–1985= Переводная литература, изданная в Эстонской ССР в 1981–1985 гг.: bibliograafia. Tallinn: Eesti Raamat.
Püss, Leida, koost. 1994. Eesti tõlkekirjandus 1986–1990: bibliograafia. Toimetanud Vaime Kabur. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Raamatu-aasta peakomitee. 1935. Eesti algupärase ja tõlkekirjanduse valimikkude nimestikud. Tallinn: Raamatu-aasta peakomitee.
Sikk, Kalev, koost. 2014. Eesti perioodikas ilmunud järjejuttude bibliograafia 1918–1944. Vana-Saaluse (Võrumaa): L. Sikk.